Lauristin: sotsiaaldemokraadid peavad leidma endale uue teraviku
Sotslaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatuse liige Marju Lauristin kinnitas, et partei ei ole hääbumas, kuid peab leidma endale uue teraviku, millele keskenduda.
Neljapäeval avaldatud ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi püsib sotsiaaldemokraatide toetus madalal - üheksa protsendi juures.
Marju Lauristin ütles ETV saates "Esimene stuudio", et sotsiaaldemokraatia ei ole Eestis hääbumas.
"Ma ütleks nii, et sotsiaaldemokraatia praegu tegeleb üsna pingsalt tulevikku vaadates omale õige nurga paikapanekuga, sest väga paljud asjad, millega sotsiaaldemokraadid on tegelenud, näiteks lastega perede poliitika, kogu sotsiaalpoliitika, on niivõrd valgunud ka teiste erakondade programmidesse. Tundub, et see ongi üks väga hää, üks suur ühine asi, mida tahame kõik ajada," kommenteeris ta.
Sotside uus teravik võiks Lauristini hinnangul olla tööturu tulevik, aga ka vabaduse ja demokraatia kaitsmine.
"Sotsiaaldemokraadid peavad leidma endale selle teraviku. Ja see teravik, ma arvan, on just see, mis meil tulevikus hakkab toimuma näiteks tööturul ja kus tuleb anda vastused ka sellele küsimusele, mida siin on põrgatatud - milline peaks olema kas või jätkusuutlik sotsiaalkaitse, sotsiaalkindlustussüsteem, kust raha peaks tulema, millised maksud peaksid olema," rääkis ta.
"Aga väga oluline on ka see teema, mis sisuliselt tänu EKRE-le muutub võib-olla kõige olulisemaks teemaks - see on ikkagi vabaduse ja demokraatia kaitsmine. Kui Jevgeni Ossinovski paar aastat tagasi ütles, et sellest kujuneb Eesti poliitika põhiteema, siis keegi ei uskunud. Aga nüüd näevad kõik, et sellest hakkab kujunema Eesti poliitika põhiteema," lisas ta.
Lauristin selgitas saates, kuhu on SDE valijad läinud. Lauristini sõnul on tal selle kohta olemas värske uuring, milles küsiti neilt inimestelt, kes valisid sotse, milline on neile praegu kõige sümpaatsem erakond.
Tema sõnul on sotside tagant ära läinud 33 protsenti valijatest. Nendest üheksa protsenti toetab nüüd EKRE-t, kümme protsenti Keskerakonda, seitse protsenti Reformierakonda. Lauristin tõi ka välja, et näiteks Isamaa on kaotanud 39 protsenti valijaist ja nendest 18 protsenti on koondunud EKRE toetajaiks.
"EKRE juurde minekul, mis on olnud praegu nähtav tendents, on oma selge põhjus. Siin on see koht, kus sotsid peavad kindlasti endale sügavasti silma vaatama. Ma ütleks nii, et see on n-ö karistus meie pattude eest," rääkis Lauristin.
"Patud on mitte meie omad, vaid üldse Eesti senise poliitika patt, millele juhtisid tähelepanu sotsiaalteadlased. 2000. aastal sotsiaalteadlased tõstsid teema "kaks Eestit". Juba siis öeldi, et Eesti edulugu ei võta kaasa suurt osa Eestist, kelle jaoks ei ole eduloo mõjud nähtavad ja mitte ainult materiaalselt ei ole nähtavad, vaid kellele ei anta avalikkuses võimalust oma häält kuuldavaks teha. Tulemus on see, et on suur osa, eriti Tallinnast eemal olevaid inimesi, kellel on tunne, et riik sõidab üle nende, et nad on riigi jaoks parimal juhul objekt, kas või hea tahte objekt, aga kelle puhul räägitakse, et me peame neid aitama. Mitte et räägime, et oleme kõik üks, vaid meil on kuskli nemad, kellega peab tegelema. See on koht, kust leidis EKRE omale toetuse, sest EKRE ütles, et me anname teile hääle. See on kõikide poliitikute ühine patt," selgitas ta.
Lauristin lisas, et sotsiaaldemokraadid peaksidki hakkama põhimõtteliselt tegelema regionaalpoliitikaga ja hakkama nägema Eestit teistsuguse pilguga kui seni.
Lauristin tunnistas, et tema hinnangul ei ole SDE praegusel esimehel Indrek Saarel piisavalt poliitilist karismat. "Tal puudub teatud karisma, poliitilise tõmbe hoog. Aga praeguses olukorras, kus sotse on võib-olla vaja rohkem käima tõmmata, see annab tunda," ütles ta.
Lauristin ütles sama teise opositsioonierakonna, Reformierakonna juhi Kaja Kallase kohta.
Toimetaja: Merili Nael