Erafirma ehitab Euroopa investeerimispanga laenuga Riiat Via Balticaga ühendava Kekava ringtee. Läti riigi eelarves investeering ei kajastu, osamakseid hakatakse tasuma siis, kui tee valmis, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Riia-lähedasest Kekava piirkonnast vurab iga päev läbi 17 000 sõidukit, raskeveokeid on kolm korda enam, kui sellele teele kavandatud. Lõputu liiklusvool häirib tuhandeid uute põllueramupiirkondade inimesi, Leetu kiirustajaid omakorda takistavad kiiruspiirangud ja tipptunniummikud. See on ainus Riiga viiv maantee, kus ühes suunas vaid üks rada.

Läti on just sinna vajaliku ringtee valinud esimeseks PPP ehk avaliku ja riigisektori koostööprojektiks. Muud lahendust polnud, sest Euroopa Liidu tee-ehitusraha kulus teistele trassidele ja riik ei saa eelarvest oma investeeringuid suurendada.

"Euroopa Liidu fiskaaldistsipliini pakt määratleb täpselt, palju riik võib täiendavaid kulutusi teha. Lätis on need võimalused väga piiratud. Investeeringuvajadused konkureerivad objektiivsete kuludega, nagu meditsiiniõdede, õpetajate ja politseinike palgad," märkis Läti riigiteede juhatuse liige Martinš Lazdovskis.

Uus maanteelõik peaks alguse saama Baloži lähedalt ja ühendama pealinna Riiat Leedu piiriga. Läti tihedaim liiklusvoog Riia lähedal peaks pisutki leevenduma.

Kekava, suures osas nelja rajaga ringtee kavandatav pikkus on üle 17 kilomeetri ja hind ligi 100 miljonit eurot. Tee peaks valmima 2023. aastal ehk kümmekond aastat pärast projektiga alustamist. Praegu valitakse kahe partneri vahel. Sisuliselt on need rahvusvaheliste suurfirmade ja kohalike ettevõtete ühispakkumised. Leping erapartneriga loodetakse sõlmida järgmise aasta augustis.

"Sisuliselt on see erapartneri laen riigile, ainult varjatud kujul. See tähendab, et erapartner ehitab tee, pärast seda hooldab seda 20 aastat. Ja meie Läti riigi poolt maksame järk-järgult osamaksu," rääkis Läti transpordiminister Talis Linkaits.

Ja nii on see järgmised 20 aastat. Pärast seda on tee täielikult riigi omandis. Lätis oleme aluseks võtnud Belgia näite. Kohandame Belgia dokumentatsiooni vastavalt Läti seadustele ja oludele," märkis Läti riigiteede juhatuse liige Lazdovskis.

Peamine, mida kõik Lätis rõhutavad, on see, et PPP projekt pole kindlasti kiire. Ja seda, kui edukaks see siin Lätis osutub, selgub alles siis, kui tee on valmis. Ja sellest hoolimata kavandatakse Lätis PPP projekte ka teistes valdkondades.

Teistest võimalikest avaliku ja erasektori ühisprojektidest peaks võitma ka eestlased, sest uuendatakse praegu väga aeglane paarikümne kilomeetri pikkune lõik Via Baltical Riia ringteel. Ja Leetu suundumist peaks kiirendama ka Iecava ja Bauska ümbersõit enne Läti-Leedu piiri. Kuid tee-ehitus pole ainus valdkond, kus lätlased näevad selle rahastamismudeli eeliseid.

"See võib olla kohaliku omavalitsuse tasandil, kas koolide või lasteaedade ehitus. Või riigi tasandil - kontserdisaali või isegi vangla ehitus," lausus transpordiminister Linkaits.

Kõige suurem risk erapartneri valikuotsuse kõrval tundub olevat Rail Baltic, sest Kekava ehitus jääb samasse aega.

"Loomulikult on risk, et pakkumise-nõudmise vahekord tõstab hinna kõrgele," sõnas riigiteede juhatuse liige Lazdovskis.

Tasuliseks aga uus tee ei muutu.