PPP-projektide puhul tuleb arvestada mitmete riskidega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1576862520000 | amCalendar}}
Foto: Caro/Scanpix

Valitsus kiitis neljapäeval heaks avaliku ja erasektori koostöö- ehk PPP-projektide põhimõtted. Valitsus loodab, et lähiaastail õnnestub PPP toel suuremad maanteed neljarajaliseks ehitada.

PPP-projektide puhul tuleb arvestada mitmete riskidega, näiteks võib see kujuneda kallimaks võrreldes sellega, kui riik ise laenu võtaks ja ehituse telliks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks Austria avalik-õiguslik tee-ettevõte riigilt raha ei saa, aga kogub maksu nö lõpptarbijatelt ja maksab riigile dividende. See on üks võimalik mudel teede ehitamise ja ka haldamise rahastamiseks. Aga teine võimalus on anda see valdkond eraettevõtjate kätte.

Eesti rahandusministeerium rõhutab, et see avardaks laenuvõimalusi, sest riigil ei lubata eelarvet tasakaalust välja viia.

"Euroopa Liidu eelarvereeglid lubavad tegelikult suuremat paindlikkust, kui Eesti enda eelarvereeglid. Eesti on kehtestanud konservatiivsemad ja veidi vähem siis kulutusi lubavad reeglid kui põhimõtteliselt oleks võimalik," kommenteeris Euroopa Komisjoni esinduse juht Keit Kasemets.

Euroopa Liidu konkurentsitult kõige usinam nn PPP-projektide ehk avaliku sektori ja erasektori koostööprojektide rakendaja on Suurbritannia, järgnevad Prantsusmaa ja Hispaania.

Kõige levinum on PPP transpordisektoris, aga ka tervishoius ning hariduses.

PPP-projektide buum oli aastatel 2006 ja 2007. Igal juhul tuleb arvestada, et nende puhul tuleb silmas pidada kogu projekti elutsüklit. Niipea, kui riik mingis faasis sekkub, loetakse seda riiklikuks ettevõtmiseks.

"Küsimus on selles, kas PPP raames tehtud investeeringud on siis valitsuse bilansis või on nad siis eraettevõtte bilansis, kes siis konkreetselt teedeehituse puhul seda teed ehitab. See oleneb ennekõike kolmest kriteeriumist, et esiteks, kes kannab ehitusriski. Kas tee projekteerib ja ehitab lõpuni ettevõtja või mis on seal siis avaliku sektori roll. Teiseks siis, see nii öelda hooldus, käigushoidmise risk, mis puudutab siis kõiki töid, mis on hooldamiseks vaja või ka lumelükkamist, ka niisuguseid teemasid. Siis nõudlusrisk, et kui palju siis autosid nendel teedel sõidab," selgitas Kasemets.

Rahandusminister Martin Helme väljendas reedel raadiointervjuus veendumust, et riik suudab olla osav läbirääkija, et saada projekti pika elutsükli pealt märkimisväärne sääst.

Kõiki PPP-projekte peaks vaagima Euroopa statistikaamet Eurostat, mis annab hinnangu, kas projekt läheb erasektori või avaliku sektori arvestusse. Viimasel juhul rakendub eelarve tasakaalunõue. PPP-buumi ajal, nii tosin aastat tagasi, olid reeglid vabamad ja võimaldasid trikitamist, ent nüüd on kontekst märksa rangem.

"Aktuaalse kaamera" otsestuudios kommenteeris teemat Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja (intervjuu lisatud videole).

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: