Gruusia võtab haridussüsteemi uuendamisel Eestilt eeskuju ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti on juba mõnda aega olnud abi saaja asemel abi andev riik. Gruusia on Rooside revolutsioonist saadik Eesti eriline lemmik olnud ning nüüd on Eesti viimased viis aastat aidanud parandada Gruusia haridussüsteemi.

Aastatel 2014 kuni 2016 uuendas Gruusia haridusministeerium koos UNICEF-i ja Eesti haridusspetsialistidega Gruusia alg- ja keskkooli õppekavasid. Samal ajal tuli muuta ka õpetajakoolituse süsteemi, vahendas "Välisilm".

"See initsiatiiv tuli Gruusia poolt, kes hakkasid vaatama, et nende õppekavadega on ikkagi midagi nihu, ei toimi nii nagu peab. Eks nad leidsid üles Eesti, sest meil on tegelikult väga hea õppekava. Meil on ka head tulemused ja siinkohal peame oma PISA tulemustele tänulikud olema, tänu millele kõik meid üles leiavadki," rääkis SA Innove õppekava- ja metoodika agentuuri juht Natalja Mjalitsina.

Haridussüsteemi uuendamist hakkas vedama rahvusvaheliselt tunnustatud UNICEF. Õppekavade muutmise järel otsis Gruusia haridusministeerium kolm aastat tagasi 15 kooli, kus hakati katsetama Eesti kooli mudelit ehk õppimist läbi mängu.

Eestis osalesid Gruusia õpetajate harimises viis partnerkooli - Tallinna kunstigümnaasium, Pae ja Lilleküla gümnaasium ning Merivälja ja Peetri kool. Nende eeskujul on muutused Gruusia koolides olnud silmnähtavad.

"Vaatasime, et oleks üks vene õppekeelega kool. Et oleks üks, mis on eesti kool, aga kus on palju muu keelega lapsi ehk Tallinna kunstigümnaasium. Lilleküla sellepärast, et ta on väga suur kool, kes tegeleb uussisserändajatega. Meriväljalt seepärast, et oleks üks väike kool, ning Peetri oma seepärast, et oleks eri nüanssidega võimalik asju näidata," selgitas Mjalitsina.

Muutused on UNICEF-i esindaja Ghassan Khalili sõnul silmnähtavad.

"Esmalt peame arvestama, et Gruusia haridussüsteemi mõjutas nagu nii mõneski teises regiooni riigis õpetamismeetod nõukogude stiilis. Seega on see suur kvaliteetne eesmärk, mida täita. Peamine omadus, millest ei saa mööda vaadata koole külastades, on näiteks õpilaste suhtlemine õpetajaga ja kaasamine. Õpetaja ei ole enam loengupidaja, vaid üks element õppimisoperatsioonis, mis klassis toimub," rääkis Khalil.

"Olen näinud koolitunde, kus tundsin ära Eesti õpetaja käekirja. Nad ise tunnistasid seda, et mida nägid, seda kasutavad. Rakenduslik pool just. Koolid tunnetavad, et neil on praegu võimalus teha midagi teistmoodi. Seda oli tunda. Periood oli vaid kolm aastat, hariduses nii kiiresti midagi ei muutu. Aga suhtumine oli küll, et tahtsid teha. Suur pluss on see, et koostöö jätkub, mitte lihtsalt riik riigiga, vaid direktorid, õpetajad suhtlevad omavahel, käivad külas," rääkis Mjalitsina.

Koostöö jätkub uutes suundades ka järgmisel aastal, kui välisministeerium selleks raha leiab. Hariduse uuendamisele on Eesti juba panustanud 550 000 eurot.

Grusiinid aga kaaluvad tõsiselt, kuidas ellu viia tasuta koolitoit, sest ka neil on sotsiaalmajanduslikke probleeme.

Eesti, Gruusia ja UNICEF-i koostöö jätkub aga uues valdkonnas, mis on plii vähendamine keskkonnas.

Khalili sõnul läks näiteks USA-s 1980. aastatel avastatud plii kõrge taseme vähendamisega aega 20 aastat. Eesti aitab 30 000 euroga uurida, kust pärineb plii inimeste veres.

"Siinkohal pean esile tõstma Eesti suursaadiku Kai Kaarelsoni rolli ühel teemal, mis on plii vähendamine Gruusia inimeste veres. See probleem mõjutab laste IQ-d seitse kuni kümme protsenti, mis mõjutab negatiivselt ka tervist, eriti neere. Me ei saa praegu midagi öelda, kuid näiteks võib pliid olla värvis, pliist valmistatud veetorud. Teame, et nõukogude ajal olid pliist valmistatud veetorud ning neid võib endiselt mõnes kohas alles olla. Pliid võib olla maapinnas või õhusaastes," ütles Khalil.

Sel aastal võttis Gruusia parlament vastu ihunuhtluse keelamise ning kiitis 20. septembril heaks lapse õiguste koodeksi, mis keelab füüsilise karistuse kõikides astmetes. Gruusia samm on sümboolse tähendusega, sest täpselt 30 aastat tagasi võeti ÜRO peaassambleel vastu laste õiguste konventsioon. Kõikide inimõigusalaste konventsioonide seast on seda Khalili sõnul kõige rohkem ratifitseeritud.

Eesti haridussüsteemi tõstab ta aga järjepidevalt esile.

"Meie propageerime haridussüsteeme, mida ei juhi kuulekus, vaid austus õpetajasse ja hariduse väärtuse täielik mõistmine. Lapse õiguste kaitse konventsiooni 29. paragrahv ütleb, et hariduse peamine eesmärk peab olema lapse isiksuse arendamine. Seega, mida head annaks see, kui õppimine oleks äärmiselt range, kuid ei panusta lapse isiksuse arendamisse? Tahan rõhutada, et isegi kui õppimine on suurepärane, kuid kui see ei panusta lapse isiksuse arengusse, siis see haridus ei ole hea, sest see ei põhine lapse õigustel," selgitas Khalil.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: