Tallinna halduskohus tegi neljapäeval otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku osas uus uurimine. Kuivõrd taotlusele nõuetekohaselt ei vastatud, andis kohus vabariigi valitsusele 60 päeva aega, et taotlus läbi arutada ning võtta uue uurimise algatamise suhtes seisukoht. 

Estonial hukkunute lähedasi kohtus esindanud vandeadvokaat Piret Blankini sõnul on tema kliendid kohtuotsusega rahul.

"See on küll esimene samm sellel teel, mis loodetavasti lõppeb sellega, et valitsus hakkab tegelema Estonia huku põhjuste väljauurimisega. Esimene, aga siiski väga oluline samm," ütles Blankin "Aktuaalsele kaamerale".

Estonial hukkunute lähedaste esindaja sõnul ei ole valitsus kahe aasta jooksul mitmele nende taotlusele vastanud ega seisukohta selles osas võtnud. "Nüüd me näeme, et valitsus on vähemalt kohustatud seda tegema," sõnas ta.

Kohtuotsus ei kohusta valitsust uurimist algatama, kuid Blankini sõnul on valitsuse otsus samuti kohtus vaidlustatav. "Me oleme oma klientidega seda arutanud, lähtuvalt nendest kaalutlustest, mis seal otsuses on, me tõenäoliselt vaidlustame meie jaoks negatiivse otsuse kohtus," selgitas vandeadvokaat.

Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.

Kohtumenetluses selgus, et ainus tagasiside, mille kaebajad sellele pöördumisele said, oli kaks aastat hiljem ehk 2018. aasta novembris laekunud kiri justiitsministeeriumist. Kirjas teatati, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on vabariigi valitsuse, mitte ministeeriumi pädevuses ning ministeerium ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole.

Kohus leidis, et vabariigi valitsus, kellele taotlus esitati, ei ole taotlusele vastanud ning taotlusele vastas justiitsministeerium, kellele see taotlus ei olnud esitatud ning kes ei olnud ka pädev seda lahendama.

Kohtumenetluses ei selgunud, millisel õiguslikul alusel ei pidanud peaminister, kellele taotlus esitati, sellele vastama ja millistel asjaoludel vastas kaebajatele peaministri ja vabariigi valitsuse asemel justiitsministeerium, teatas halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Kuivõrd tänaseks on taotluse lahendamise mõistlik aeg ilmselgelt möödunud, on Eesti valitsus kohtu hinnangul kaebajate taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivituses.

Kohus selgitas, et ei saa lahendada valitsusele esitatud taotlust tema eest. Samuti ei kirjuta kohus valitsusele ette, kuidas taotlus lahendada. Küll aga tuleb valitsusel seda teha mõistliku aja jooksul, milleks kohus peabki antud juhul 60 päeva.

Seejuures peab valitsus taotluse lahendamisel lähtuma hea halduse põhimõttest ning ei tohi menetluslikke õigusi kuritarvitada ning asjaga taas põhjendamatult viivitama hakata.

Kohus mõistis vastustajatelt solidaarselt kaebajate kasuks välja ka menetluskulud 2580 eurot.

Otsust saab vaidlustada hiljemalt 25. novembril 2019.

Tallinna halduskohtus kuulati osapooled ära 24. septembril toimunud istungil. Kaebajaid esindas Piret Blankin, justiitsministeeriumi ja valitsust Alar Must. Kohtunikuks oli Kaupo Kruusvee.