Kurm rääkis saates, et tema hinnangul ei uurinud rahvusvaheline komisjoni Estonia laevahukku korrektselt. Tema sõnul näiteks on komisjoni aruande lõppversioonist välja jäänud osade inimeste ütlused.

"Kui mina 2005 hakkasin tegelema sellega, siis leidsin üles ülekuulamisprotokollid, kus inimesed olid rääkinud, et nad nägid midagi, mis ei lähe kokku ametliku versiooniga. See ongi selle uurimise traagika - mis iganes põhjusel lepiti teatud mõttes kokku, mis sinna raportisse sobib panna ja mis mitte. Aga nii ei saa uurida," rääkis ta.

Kurm loetles saates mitu põhjust, miks uus uurimine on vajalik. Tema sõnul on erinevad teadlaste tehtud uuringud toonud välja rahvusvahelise ühiskomisjoni aruandes olevad puudused, alustades sellest, et põhiküsimusele see vastust ei anna.

"Põhiküsimus on selles, kuidas pääses vesi autoteki all olevatesse veekindlatesse ruumidesse. Selle kohta on lõpparuandes täpselt üks lause - 200-leheküljelises aurandes on üks lause, mis ütleb, et vesi jõudis autoteki all olevatesse ruumidesse ülalt. Kui kiiresti, milliseid teid pidi, selle kohta pole absoluutselt mitte midagi," selgitas Kurm.

"Teine põhjus tuli ka siit ülevalt [merendusajakirjanik Madli Vitismann ütles saates, et kuigi rahvusvahelist uurimiskomisjoni süüdistatakse sageli puudulikes tuukriuuringutes, siis tegelikult komisjon uurimist ei tellinudki, vaid seda tegi Rootsi riik - toim.] - rahvusvaheline uurimiskomisjon ei olegi tellinud mingisugust sukeldumist. Kujutate ette, laev läheb põhja ja komisjoni ei huvitagi, millises seisus see laevavrakk seal on, kas on terve või ei ole, kas seal on auk põhjas või ei ole. See ei ole ju uurimine," jätkas ta.

Kurmi sõnul ei ole vaja välja selgitada igat peensust, aga küsimus on selles, kas laeva põhjas on auk või ei ole. Seda on tema ja mitme teise saatekülalise hinnangul tänapäevaste tehniliste vahenditega võimalik kindlaks teha.

"Kui sellele küsimusele saab vastuse, siis ma arvan, et saabub suures osas ka n-ö rahunemine," sõnas ta.

Kurm tunnistas, et Eesti uurimiskomisjoni juhina vedas ta kõiki rahulolematuid inimesi alt.

"Jah, ma pean tunnistama, et meie komisjon ja mina vedasin kõiki rahulolematuid inimesi alt. Tõepoolest, me ei suutnud, mina ei suutnud valitsust veenda, et selle huku põhjused ei ole selged," rääkis ta.

"Siis oli Andrus Ansipi valitsus ja tema valitsuse otsus oli, et komisjoni järeldused võetakse teadmiseks ja nende alusel ei tehta midagi. Kahju ja see piinab minu südametunnistust siiamaani," rääkis ta.

Vastupidiselt mitmele teisele saatekülalisele ei näe merendusajakirjanik Madli Vitismann vajadust uue uurimise järele.

"Väga paljudele, kes sel teemal sõna võtavad, on mul tahtmine öelda, et minge koju, võtke lõpparuanne kätte, vaadake järele. Ma ise olen näinud, et kui mingeid küsimusi tekib, siis pruugib sealt vaadata, mis küsimusele mul on vaja vastust /.../ ja ma enamasti leiangi. Samas ma tean, et kõigile küsimustele ei olnudki võimalik vastust leida. Kui näiteks sillast keegi ei pääsenud, siis polegi kellegi käest küsida," rääkis ta.