Margus Kurm selgitas reede hommikul "Terevisioonis", millist selgust peaks tooma reisiparvlaev Estonia huku põhjuste uurimine, mida kohtu kaudu nõuavad hukkunute omaksed.

"Nüansse õnnetuse ümber on väga palju ja uurida võiks lõputult, aga inimesi teeb rahutuks õnnetuse peamine põhjus ehk see, kas laeva kere on terve või ei ole," rääkis Kurm.

"Ametlik versioon on see, et lained lõhkusid visiiri lukustused, visiir kukkus eest ära, tõmbas rambi lahti ja rambi kaudu paiskus autotekile suur kogus vett, mis kõigepealt ajas laeva ümber ja seejärel kohe ka põhja, kõik see kestis umbes 35 minutit. Ametliku versiooni kohaselt on laevakere terve, mingit auku pole ja kogu selle protsessi käivitas visiiri kaudu laeva tunginud vesi," lisas ta.

Saatejuht Katrin Viirpalu küsimusele, kas osade tunnistajate ütlusi on eiratud, vastas Kurm, et see tõepoolest nii on.

"Ametliku versiooni kohaselt käivitas sündmuste ahela see, et visiir tuli ära, tõmbas rambi lahti, laeva nina jäi täielikult avatuks ja vesi tuli sealtkaudu sisse. Aga on olemas kolm laevalt pääsenud meeskonnaliiget, kes sündmuste algusajal olid masinakontrolli ruumis. Seal olid monitorid erinevatest laeva kohtadest. Nad nägid kaamerast, mis oli rambile suunatud, et ramp oli kinnises asendis. Selle külgedelt pressis küll vett sisse, aga põhimõtteliselt oli ramp ees," rääkis Kurm.

Tallinna halduskohus tegi eelmisel nädalal otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku kohta uus uurimine. Kuivõrd taotlusele nõuetekohaselt ei vastatud, andis kohus valitsusele 60 päeva aega, et taotlus läbi arutada ning võtta uue uurimise algatamise suhtes seisukoht. Kohtuotsus ei kohusta valitsust uut uurimist algatama.

Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.

Kohtumenetluses selgus, et ainus tagasiside, mille kaebajad sellele pöördumisele said, oli kaks aastat hiljem ehk 2018. aasta novembris laekunud kiri justiitsministeeriumist. Kirjas teatati, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on vabariigi valitsuse, mitte ministeeriumi pädevuses ning ministeerium ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole.

Kohus leidis, et valitsus, kellele taotlus esitati, ei ole taotlusele vastanud ning taotlusele vastas justiitsministeerium, kellele see taotlus ei olnud esitatud ning kes ei olnud ka pädev seda lahendama.

Kohtu otsust saab vaidlustada hiljemalt 25. novembril 2019.

Reisiparvlaeva Estonia hukust möödus 28. septembril 25 aastat. Tragöödias kaotas elu 852 inimest, pääseda õnnestus vaid 137 inimesel. Kõige rohkem viis õnnetus märga hauda rootslasi, neist jättis elu 501. Eestlasi hukkus 284.