Tartu Ülikool küsib riigilt regionaalsetele kolledžitele lisaraha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

TÜ Narva kolledž
TÜ Narva kolledž Autor/allikas: Urmet Kook /ERR

Tartu Ülikool saatis rahandusministeeriumile ettepaneku, et tuleva aasta riigieelarves saaks Narva kolledž 500 000 ning Pärnu ja Viljandi kolledžid 200 000 eurot lisaraha.

Tartu Ülikooli finantsjuht Kalle Hein märgib, et regionaalsete kolledžite näol ei ole tegemist pelgalt kõrgharidusasutustega: nende tegevuse eripäraks on tihe seotus kohaliku elu edendamisega ning kolledžitel on kogu regionaalarengut toetav funktsioon.

"Seetõttu on ülikoolidel kolledžite ülalpidamisel mitmekordne koormus: õppetöö läbiviimine on kallim, kuna toimub väiksemas mahus kui emaülikoolis; kolledžitesse on kõrgeltkvalifitseeritud (doktorikraadiga) õppejõudude leidmine või mujalt püsivalt tööle toomine oluliselt keerulisem kui Tallinnas või Tartus; kolledžites on teadustöö osakaal väiksem ja seega ka võimalused teadusrahastuse saamiseks ja sellest teaduspõhise kõrghariduse toetamiseks tagasihoidlikumad. Lisaks korraldatakse kolledžites mitmeid tegevusi, mis on vahetult suunatud kohalikule kogukonnale," selgitas Hein.

Kokkuvõtvalt on finantasjuhi sõnul väljaspool Tallinna ja Tartut kolledžite tegevuse korraldamine kallim, kuna nad töötavad emaülikoolist ja selle ressurssidest – taristust, tugiteenustest, teiste erialade kolleegidest eemal ning lisaks vastutavad ka asukohapõhiste teenuste pakkumise eest oma regioonis.

"Käesoleva aasta kevadel tegime ka vastavad arvutused ja leidsime, et kolledžite eripärast ja täiendavatest ühiskondlikest rollidest tingitult on vajalik lisafinantseering Narva kolledžile umbes 500 000 eurot aastas ning Pärnu ja Viljandi kolledžitele umbes 200 000 eurot aastas," märkis Hein.

TÜ finantsjuht kordas üle varasemates pöördumistes toodud selgituse, et kuna enamik loetletud kuludest ei ole otseselt tavapärase õppe läbiviimisega seotud kulud, siis tuleb lisavajaduse katteks leida kõrghariduse tegevustoetuse välised rahastamisallikad.

"Ka ülikooli ja riigi vahel sõlmitud haldusleping näeb ette, et "ülikoolide täiendavad regionaalpoliitilised tegevused rahastatakse väljaspool tegevustoetust vastavate riiklike programmide kaudu," kirjutas Hein. 

Ka teised ülikoolid on soovinud oma regionaalsetele kolledžitele lisaraha.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: