Pöördumises tuuakse välja, et kunagisest kaugest linnaservast Piritast on saanud sisuliselt kesklinna pikendus ning ümbritsevate asumite elanike läbisõidulinnaosa.

"Ranna tee - Merivälja tee - Pirita tee on tuntuim liiklusarter, kuid samavõrra on keeruline liiklus ka Pärnamäe ja Kose teel, rääkimata asumisisestest tänavatest, mille kaudu on võimalik ummikutest kasvõi osaliselt pääseda. Et mitte manduda pelgalt transiidikoridoriks ja tagada Pirita linnaosa atraktiivsus ja jätkumine soositud elukohana, on tagumine aeg paika panna Pirita liikumisvõimaluste arendamise pikem plaan," teatasid allakirjutanud.

Nad tõid välja et Viimsis on praegu elanikke 20 000, kuid Viimsi on seadnud eesmärgiks, et see arv kasvaks 30 000-40 000 inimeseni ning samas suunas liigub tõenäoliselt ka Pirita linnaosa elanike arv.

"Seega eelduslikult räägime liikuvuse pikemast plaanist piirkonnale, kus mitte väga kauges tulevikus hakkab elama ca 70 000 elanikku, sealhulgas paljude nende eluase paikneb sisuliselt kolmest küljest merega piiratud territooriumil ehk poolsaarel," tõid kohalikud välja.

Aastatel 2015-2018 tehtud Viimsi valla liikuvus- ja liiklusuuringu kohaselt käib suurem osa sealsetest elanikest tööl Tallinnas ning neist omakorda enamik kasutab liiklemiseks autot. Autostumine on seejuures järjest kasvanud, sest kvaliteetseid valikuvõimalusi ei ole.

"Ühe leibkonna igapäevaste toimetuste jaoks kasutatava autode keskmine hulk on viimase kümnendiga kasvanud Viimsis 1,6 autolt 2,1 autoni ehk rohkem kui 30 protsenti. Arvestades piirkondade sarnasusi, võiks samalaadseid tendentse pidada kehtivaks ka Pirita ja Muuga kohta. Tallinna viimase viie aasta statistika põhjal on autoliiklus kasvanud 25 protsenti, mis tähendab ligi 30 000 lisandunud autot," tõid pöördumise autorid välja.

Liiklustihedus sõltub ka koolivaheaegadest ja seda aitaks lahendada kooli- ja lasteaiakohtade lisandumine piirkonda. Tallinna haridusameti mulluse uuringu järgi käib üle 50 protsendi Pirita linnaosas elavaist koolilastest koolis väljaspool linnaosa piire. See näitab elanike hinnangul vajadust lisada Piritale koolikohti, et eelkõige põhikoolilapsed saaksid käia koolis kodu lähedal ja iseseisvalt.

"Pirita rahvastik ja selle koosseis sõltub eeskätt rändest, seetõttu pole põhjust eeldada, et loomuliku demograafia tõttu lasteaia- ja koolikohtade vajadus väheneks," sedastasid nad.

Kohalikud kritiseerisid ka nigelat ühistranspordiühendust

Autokasutuse vähendamiseks oleks pöördumise autorite sõnul kõige tõhusam võimalus pakkuda liikumiseks kvaliteetseid valikuvõimalusi. Paraku pole Viimsi maakonnaliinide ja Tallinna ühistranspordi võrgud strateegilisel tasandil juba aastakümneid arenenud, enamik liine on samad ja suunduvad samadesse kohtadesse, kuigi peamised sihtkohad on aastatega muutunud.

Nad palusid, et Tallinn arvestaks liikumisvõimalustega ka uusarenduste puhul. Näiteks kui realiseerub plaan ehitada Pirita tee äärde 800-1000 korteriga elamuarendus, tähendaks see igal hommikul tuhatkonda lisaautot, kes kesklinna poole vasakpööret teevad. Arendusi on aga kavas mitmel pool ning kõik need kokku loovad piirkonda juba lähiaastatel tuhandeid uusi elamuid, kuhu elama asuvate inimeste arv on kaugelt üle 10 000. Kuna ühistranspordi puhul pole kvalitatiivset hüpet veel niipea toimumas, tähendab see üldist liikluskoormuse kasvu.

"Seetõttu on oluline keskenduda ka Pirita ruumilise paiknemise mõtestatud kujundamisele. Sama oluline on ka koostöö ja selle järjepidevus Viimsi ja Maardu omavalitsustega, kuid ka Tallinna teiste linnaosadega, eelkõige Lasnamäe ja Kesklinnaga," teatasid allakirjutanud, kelle hinnangul saab ainuvõimalik hea liikuvuse lahendus olla teadmispõhine. See tähendab, et vaja oleks Pirita liikuvusuuringut, millele toetudes saab omakorda analüüsida ka parimaid liikluslahendusi.

Seni on liikuvust ja liiklust piisava põhjalikkusega uurinud vaid Viimsi vald. Pirital endal liikuvuse uuring puudub, liiklusuuringud on napid ning liikuvuse kohta teadmispõhise analüüsi puudumisel on ka väljapakutavad lahendused elanike hinnangul lühikese vaatega, pigem nn tulekahju kustutamised.

"Teeme avaliku pöördumisega ettepaneku Pirita liikuvuse uuringu/analüüsi läbiviimiseks, mis käsitleks inimeste liikumisviiside tänast olukorda, selle põhjuseid ja säästva liikuvuse edendamiseks vajalikke samme," teatasid elanikud ja lisasid, et kuni niisuguste uuringute valmimiseni ei tohiks algatada ega kehtestada detailplaneeringuid, mis eeldatavasti Piritaga seotud liiklust ja liikuvust tunduvalt mõjutavad.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartile, volikogu esimehele Tiit Terikule, abilinnapea Kalle Klandorfile, Pirita linnaosa vanemale Tõnis Liinatile ja Pirita linnaosavanema asetäitjale Kalle Jõksile saadetud pöördumisele on alla kirjutanud Merivälja Aedlinna seltsi, Mähe seltsi ja Maarjamäe seltsi esindajad, Pirita-Kose elanike ja teletorni ümbruse elanike esindajad ning Pirita linnaosakogu liige Lea Nilson.

Transpordiamet kavatseb esmalt seireandmeid analüüsida

Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa ütles ERR-ile, et praeguse liiklusmudeli kohaselt on Pirita teelt kesklinna suunas tipptunnil liikumas ligi 1700 sõidukit, õhtusel tipptunnil linnast välja aga üle 2200 sõiduki. Ühe sõiduraja läbilaskvus on kuni 900 sõidukit, kui keskmine kiirus on 45 km/h.

"Nii et kui arvutada, siis tänasel hetkel on liikluskoormus, kuna Pirita teel on kummaski suunas kaks sõidurada, üsna piiripeal ja kuna ka Narva maanteel on suur liiklus ja nüüd ka tuleb täiendav liikluskoormus seoses Reidi teega sellele ristmikule, siis tõenäoliselt selles uues valguses tuleks kindlasti kõik need arendused ja soovid üle vaadata ja leida optimaalsed lahendused," lausus ta.

Ühistranspordi osas tõi ta välja, et kui praegu on Pirita teel kesklinna suunduval suunal olemas bussirada, siis lähitulevikus on see kavas juurde ehitada ka linnast väljuvale suunale ning siis saavad Pirita, Viimsi ja Mähe suund kiirema, mugavama ja parema ühistranspordiühenduse.

"Tuleb vaadata laiemat pilti, kõik inimesed kindlasti ühistransporti ei hakka kasutama, aga samas näeme ka teistpidist tendentsi, kus iga päev tuleb nii jalgrattureid kui tõukeratta kasutajaid juurde, nii et mida teadlikumaks inimesed lähevad ja teevad teadlikumaid valikuid liikumisviiside osas, seda väiksem on ka autostumise probleem. Selles mõttes ja eelneva jutu valguses kindlasti asjaolusid eelnevalt üle kontrollida ja uurida oleks väga mõistlik," tõdes ta.

Enne kui laiemaid uuringuid alustada, teeb transpordiamet ise läbi arvutused olemasolevate seireseadmete loendusandmete ja liiklusmudeli põhjal ja vaatab üle kõik perspektivised plaanid, mis lähiajal realiseerimisele lähevad ning selle pinnalt saab Rüütelmaa sõnul juba otsustada, kas ja millist uuringut täpselt vaja on.

Ta oli nõus ka pöördumises välja toodud nüansiga, et liiklust mõjutab ka lasteaia- ja koolikohtade arv Pirita piirkonnas ja ütles, et seda tuleb liikuvuse osas kindlasti silmas pidada ning asju alati perspektiivi silmas pidades vaadata. Kiireid lahendusi aga on keeruline luua.

"Tegemist on väga tõsise küsimusega, mida peab väga põhjalikult analüüsima ja kindlasti võimalike inimlike vigade vältimiseks peavad neid asju tegema mitmed spetsialistid, et midagi ei jääks kahe silma vahele. Ja mida paremini ja põhjalikumalt on asi läbi uuritud, seda parema lahenduse antud oludes kindlasti saab," lausus transpordiameti juhataja asetäitja.