Siseministeerium: piiriületus peab toimima ka andmesideta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Luhamaa piiripunkt.
Luhamaa piiripunkt. Autor/allikas: ERR

Luhamaa piiripunkti tabanud andmesidekatkestus oli siseministeeriumi hinnangul erakordne ja liialt pikk. Ühtlasi tõdes ministeerium, et piiripunkt peaks toimima ka ilma andmesideta.

Esmaspäeval põlesid Luhamaa piiripunktis küll tuled, kuid piiriületus oli seal kaks ja pool tundi halvatud. Nimelt ei saanud piiripunkt töötada, kuna sel polnud ligipääsu riiklikele andmebaasidele.

Ligipääsu peaks neile tagama riigi andmesidevõrk, aga Lõuna-Eestit tabanud elektrikatkestus näitas, et igas olukorras me seda võrku ülal hoida ei suuda.

Riigi infosüsteemide ameti riigivõrgu osakonna juhataja Kaido Plovits selgitas, et riigivõrk töötab nii nagu avalik internet, maasse kaevatud optilisel kaablil. Seal, kus saab, renditakse kaablikiudu erasektorilt, kus ei saa, veetakse oma kaabel.

"Ja ka sellise vaatenurgaga, et enamus riigivõrgu seadmeid oleks dubleeritud ühendustega. Kui kuskil peaks hoolimatu kopajuht trassi puruks kaevama, tuleks teist õlga pidi andmesideühendus edasi," rääkis Plovits.

Ehkki riigivõrk on dubleeritud ja mõnes mõttes iseseisev, sõltub see nagu igasugune andmeside elektrist.

"Kuna liiklus liigub mööda optilist võrku, siis paratamatult peab igas punktis olema seade, mis tarbib elektrit ja sealt signaali kliendini edasi saadab,"selgitas Plovits.

Niisuguseid punkte on riigivõrgus üle tuhande neljasaja. Suuremad punktid on Plovitsi sõnul akudega garanteeritud. Paratamatult saavad need ühel hetkel tühjaks.

"Tegelikult on piiripunktid isegi kolmekordse ühendusega, aga kuna see voolukatkestus oli nii laiaulatuslik ja pikk, siis paratamatult said mõningate tähtsate sõlmpunktide akud tühjaks,"ütles Plovits.

Eile hommikul Luhamaa piiripunkti tabanud andmesidekatkestus oli väikestviisi õppus. Piiriületus ei toiminud kaks ja pool tundi, siis saadi asi korda. Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi ütles, et ka kahe ja poole tunnine andmesidekatkestus on liialt pikk ja midagi sellist pole meie piiripunktides varem juhtunud.

"Piiripunkti toimimisel me räägime ikkagi kõrge klassiga teenusest, mis peaks 99 protsenti ajast saadaval olema. Rikked peavad olema likvideeritud suhteliselt kiiresti," märkis Mägi.

Aga mis juhtuks andmesidega, kui Eestit tabaks veel laiem, näiteks 24-tunnine ja üleriigiline elektrikatkestus? Kaido Plovits tõdes, et seda ei elaks üle ükski telekomioperaator.

"Ja ka riigiside seadmed vajavad töötamiseks elektrit. See 24 tundi üle kogu Eesti oleks väga kriitiline," ütles ta.

See tähendab, et laiaulatusliku ja pikaajalise elektrikatkestuse puhul võivad piiripunktid ning ilmselt ka mitmed teised riigi funktsioonid seisma jääda. Sisekaitseakadeemia instituudi juhataja Erkki Koort ütles, et mõelda tasub ka alternatiivsetele süsteemidele, miks mitte meie võimekusele kasutada vajadusel paberit ja pliiatsit.

"Me tunneme uhkust, et me oleme e-riik. Me võime arvuti tagant tõusmata suhelda riigiga, milleks mõnes teises riigis tuleb sadu või tuhandeid kilomeetreid sõita. Nii et selles mõttes on see väga hästi. Millele me peame ühiskonnas mõtlema, on e-resistentsus. Ehk kui riigilt e eest ära võtta, siis et riik seal tagant alles jääks. See on ülimalt oluline. Ja ma arvan, et selleks tasub igasuguseid lahendusi kaaluda," rääkis Koort.

Ka Janek Mägi sõnul ei tohiks andmeside kadumine piiripunkti halvata.

"Pigem tuleb minna kriisiplaanile, kuidas piir peaks töötama. Selline kasvõi kahepäevane seisak, et inimesed ei saaks ühele või teisele poole piiri, see ei ole reaalne ja mõeldav. Kui vool on, saaks alternatiivselt kasutada Excelit ja arvutit, kui voolu pole, siis saab olla paber ja pastakas. Kontrollid tehakse siis tagantjärele," lausus Mägi.

Mägi sõnul Euroopa Liidu standardid paberi ja pastakaga piirihaldust ette ei näe.

"Pigem kõik nõuded arvestavad sellega, et kogu aeg andmeside toimib ja kõik inimesed on andmebaasides kontrollitud. Aga kui on mingi eriolukord, siis ükski nõue ei ole absoluutne," lausus ta.

Plovits paberi ja pliiatsi mõttest ei vaimustu, pigem tuleks andmeside, sealhulgas piiripunktidega, rajada nii, et see toimiks.

"Täna peame ka meie vaatama omakorda peeglisse, et mis läks valesti. Kas tõesti on toiteseadmete võimekus kõigest 24 tundi? Teatud lõikudel tuleb seda ilmselt võimendada," ütles ta.

Kus ja kui palju võimendada ning kui palju see kõik maksab, sõltub riigi ootusest. Ehk sellest, kui pikaks ja suureks kriisiks peab andmeside valmis olema.

"Terve see aasta on käinud riigiside strateegia. Tegelikult sealt tulevad nõuded, millistele nõuetele peab üldse riigivõrk vastama. Kui nõuded on paigas, siis riigivõrgul ei ole mingisugune probleem välja arvutada, palju see riigile maksma läheb," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: