Stockholmis arutati, kuidas päästa planeet koos kõigi mugavustega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kuvatõmmis/ERR

Skandinaavia näitel saab öelda, et kliimamuutused pole üksnes noorte mure. Stockholmis toimunud Põhjamaade Nõukogu veerel protestisid ka kliimateadlikud vanaemad. Kuidas päästa planeet koos kõigi mugavustega?

Ehkki Eestit ja Põhjamaid lahutab ainult pisike Läänemeri, mis Soome lahe kohal kõigest 80 kilomeetrit lai, on vahe kahe kalda mõtteviisis ootamatult hoopis laiemaks paisunud. Kui meil keskkonnateema erilist pinget ei paku ning arvamus kliimamuutuse osas seisneb enamasti skeptilises porinas, siis Põhjamaades, eriti Rootsis, räägitakse keskkonnast ja kliimast tõepoolest nii söögi alla, kui ka söögi peale.

Pole siis ka ime, et kuningalossi, valitsushoonete ja parlamendi juures on alati keegi keskkonnateemal meelt avaldamas ning teemad ei piirdu sugugi ainult kliimaga.

Greenpeace Rootsi ookeanikampaania aktivist Dmitri Litvinovi sõnul protestitakse, et püüda Põhjamaade Nõukogu mõjutada tegema midagi ookeanite kaitseks. "Praegu on ÜRO-s käimas läbirääkimised leppe üle, mis võimaldab luua täiesti uue süsteemi, et kaitsta globaalset ookeani," selgitas ta.

Tavakodanikud näikse kliima pärast poliitikuist hoopis rohkem muretsevat, sotsiaalsest staatusest, soost, elukohast ja muust säärasest sõltumata. Teismelist Greta Thunbergit tunneb kogu maailm, protestivad näiteks aga ka vanaemad:

Kliimateadlike vanaemade liikumise Grand Panthers aktivist Lisa Högbergi sõnul kohtutakse poliitikutega, räägitakse inimestega ja levitatakse lendlehti kliima kohta.

Vanaemade sõnul pole asi ainult selles, et poliitikud kliimateemat üldse eiraks, vaid ka selles, et mõned üritavad kliima kaitsmise sildi all heaoluühiskonnale tagasikäiku anda ning liikuda mingi põllumajanduslik-kogukondliku ja seisusliku ühiskonna poole, kus suurem osa rahvast peabki elama vaesuses.

Sellist ühiskonda nägi 19. sajandi alguses tulevikuühiskonnana Briti mõtleja Thomas Malthus, kes mõtteviisile ka nime andis. Sarnaselt vanaemadele ei usu ka Põhjamaade Nõukogule kliimaolukorrast ülevaate andnud, ülemaailmselt tunnustatud kliimateadlane, Stockholmi ülikooli atmosfäärimeteoroloogia professor Michael Tjernström uusmalthuslikke lahendusi.

"Ma arvan, et kui miski üldse ajaproovile vastu on pidanud, siis inimeste kohanemisvõime ja loovus uute lahenduste leidmisel, ja ma usun, et kui me investeerime vaeste inimeste lõimimisse meie heaolusüsteemi, investeerime paremasse tervishoidu, paremasse haridusse, siis on sellest kliimaprobleemide lahendamisel ainult kasu," rääkis ta "Välisilmale".

Ühest küljest on rootslased väga tundliku keskkondliku südametunnistusega. Teisest küljest tahaks nemadki jätkata õhtumaade jõukat elu, käia ooperiteatris ja restoranis. Oma kodanike sellise arvamusega peavad arvestama mitte ainult Rootsi, vaid kõigi Põhjamaade poliitikud.

Lõplik lahendus pikemas perspektiivis seisneb ikkagi arengus ja heaolu jätkuvas kasvus heaoluriikides. Minu arust, kui me üritame kliimaprobleemi lahendada inimestelt heaolu ära võttes, ei tule sellest kunagi midagi välja," märkis Tjernström.

Heaolu ja keskkonnakaitse ühendamise võimaluse muudab usutavamaks tõik, et just Põhjamaid peetakse praegu kogu maailmas kliimamuutuse pidurdamise eestvedajaiks.

Soome välisminister Pekka Haavisto sõnul on Põhjamaades praegu käimas kliimaeesmärkides võiduronimine tipu poole.

"Kui olin ÜRO peaassambleel tänavu sügisel, ütles ka peasekretär Guterres, et teil on võidujooks tippu kliimaasjades – Soomes olid kliimavalimised, Taanis olid kliimavalimised, Rootsi on kliimaküsimustes alati hea olnud, Norras ja Islandil pööratakse neile ka tähelepanu," rääkis ta.

Soome delegatsiooni juht Põhjamaade Nõukogus Erkki Tuomioja märkis, et Põhjamaad võiksid esitada palju rohkem ühiseid algatusi, isegi kui need jäävad iga riigi enda teha.

"Meil Soomeski näiteks algab kogu valitsusprogrammi tekst sõnaga "kliimamuutus", ja seal on väga palju konkreetseid ettepanekuid, mis juba tuleval aastal ellu viiakse. Seal on uusi makse ja erinevaid haldusmeetmeid, millega ka tarbimist juhtima hakatakse," lausus Tuomioja.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: