Fotod | Maxima asub vähenenud tarbimist turgutama fikseeritud hindadega
Maxima jaekett on tunnetanud inflatsioonist tulenevat vähenenud tarbimist, mistõttu fikseeris kaupleja tuhande toote hinnad, mida enam ei tõsteta. Tegemist pole kampaania, vaid alalise lahendusega, kinnitab jaekett.
Maxima jaekett on tunnetanud viimasel ajal vähenenud tarbimist, mille paneb inflatsiooni arvele: ehkki keskmine palk on tõusnud, on samavõrd kerkinud ka hinnad.
Kuna Maxima eesmärk on olla turu soodsaima toidukorvi pakkuja, otsustas jaekett alandada tuhande toote hinda ja fikseerida hinnad sellele tasemele, et hoogustada tarbimist. Toodete hindu alandati alates teisipäevast seitse kuni 50 protsenti, keskmiselt on tooted 15 protsenti soodsamad.
Tooted, mille hinnad allapoole fikseeriti, valiti välja tarbijaeelistustest lähtuvalt ehk need on enimostetud kaubad, ütles Maxima Eesti kommertsdirektor Kristina Mustonen, lisades, et hinnad jäävad sellele tasemele "võimalik, et elu lõpuni".
Soodushinnaga toodete hulka ei arvatud vaid puu- ja köögivilju, kuivõrd need hinnad muutuvad sesoonselt. Muidu puudutavad fikseeritud hinnad nii toidu- kui esmatarbekaupu.
Muuhulgas on jaekett pöördunud paljude tootjate-tarnijate poole, et kutsuda neid samuti üles oma hindu alandama või mitte enam tõstma.
Ettevõte investeerib hindade alandamise programmi neli miljonit eurot.
"Soovime peatada toiduhindade tõusu ja anda hoogu tarbimisele. See pole turundusprojekt, vaid pikaajaline programm. Me arvame, et peame peatama inflatsioonispiraali, sest see ei tule kellelegi kasuks," põhjendas Maxima Eesti peadirektor Vygintas Šapokas.
"Inflatsioon sööb inimeste palku. Viimase aastaga on keskmine palk kasvanud ca seitse protsenti, ent toiduhinnad on kasvanud keskmiselt kuus protsenti. Me näeme, et see inflatsioonispiraal vähendab tarbimist juba mitmes kvartal järjest, inimeste tarbitav kogus väheneb," rääkis Šapokas.
Maxima Eesti juht tõdes, et riigi aktsiisipoliitika vastu jaekett ei saa, samuti ei saa nad mõjutada maailmaturul toimuvaid toormehinnatõuse - näiteks kui tõuseb piima hind, tõuseb see kõikjal -, kuid nad saavad läbi rääkida tootjatega, et leppida hinnad kokku kaupadele, mille hindu on võimalik fikseerida.
Hinnahüpped
Viimase kahe aastaga ehk vahemikus 2015. aasta septembrist tänavu septembrini on tarbijahinnaindeks kasvanud statistikaameti andmetel keskmiselt 4,7 protsenti.
Alkohol ja tubakatooted on kallinenud kahe aastaga viiendiku võrra, kütus 13,2 protsenti, toitlustus- ja majutusteenused 11 protsenti, toit ja mittealkohoolsed joogid 6,8 protsenti.
Toidukaupadest on piimatooted ja munad kallinenud ligi üheksa protsenti, suhkur veerandi võrra ning värske ja jahutatud kala 22,7 protsenti.
Õllehind on teinud 35-protsendilise hüppe, tubakatooted on kallinenud ligi 17 protsenti, kanged piiritusjoogid 18u protsenti ning veinid üle kümne protsendi.
2015. aasta teisest kvartalist kuni tänavu teise kvartalini kasvas keskmine brutokuupalk 14,8 protsenti ja keskmine pension 12,5 protsenti.
Toimetaja: Merilin Pärli