Varem soovis Narva eesti kogukond, et eesti emakeelega lapsed saaksid uues riigigümnaasiumis õppida eraldi hooneosas. Kui aga selgub, et hoone planeering seda ei luba, siis saab tähtsaimaks küsimuseks õppekeel.

"Eesti kogukonna ootus uuele koolile oleks nüüd juba ennekõike see, et õppekeeleks saaks eesti keel. Jah, see on raske, see on keeruline suuremale osale õppima asuvatest lastest, aga pikemas perspektiivis on see siiski ainumõeldav lahendus. Et kui meil oleks üks kindel tugipunkt riigigümnaasiumi näol, kus on nii eestikeelsus kui -meelsus, siis ma usun, et see on kindlasti üks tugev argument, mis aitaks natukenegi suurendada Narva eestlaskonda," rääkis Narva Eesti Gümnaasiumi hoolekogu liige Kairi Johannes.

Narva volikogu liige Katri Raik kinnitas, et Narva riigigümnaasiumi loomisel tuleb lähtuda vähemuses oleva eesti kogukonna huvidest ja uut gümnaasiumi peab olema võimalik läbida eesti keeles. Kuid ainult eestikeelset õpet nõuda pole Narva oludes mõistlik.

"Ma ei alustaks diskussiooni või arutelu sellest, et sada protsenti eesti keeles või üldse mitte midagi. Mina garanteeriksin selles gümnaasiumis vene keele kui emakeele õppe sellepärast, et iga inimese emakeel on tema hingekeel ja seda me peame võimaldama õppida. Mina ei näe mingisugust maailma lõppu, kui mõnda õppeainet õpetatakse ka vene keeles, kui seda paralleelselt õpetatakse ka eesti keeles. Ma jätaks sisse teatud paindlikkuse, aga valdavalt eestikeelne kool, kus erineva emakeelega õpilased õpivad ühes majas," ütles Raik.

Lisaks soovitab Katri Raik üleminekuperioodi.

"Aga sinna lähevad ka ju 11. ja 12. klass, nemad õpivad muidugi mudeli järgi 60/40 ja neil tuleb võimaldada gümnaasium lõpetada sellisel viisil, millisesse gümnaasiumisse nad on astunud. See on väga oluline põhimõte ja seda ei tohi kindlasti rikkuda."

Narva lapsevanem, kodanikuaktivist Valeria Lavrova peab oluliseks Narva riigigümnaasiumi lõimimist Eesti haridussüsteemi laiemalt, et koolil oleks side põhikoolide ja ülikoolidega ning et lapsed saaksid kaasaegses ühiskonnas vajalikke teadmisi ja oskusi. Keel on teisejärguline.

"Minu ootus on see, et juba kirjutatud väga head programmid, mis on juba olemas ja töötavad Eestis, mis räägivad väärtustest, 21. sajandi kompetentsusest ja ettevõtlus, kriitiline mõtlemine, kreatiivsus, emotsionaalne intellekt, kommunikatsioon – see on palju tähtsam, kui see, mis keeles me seda teeme," sõnas Lavrova.

Kuni 720 noorele mõeldud Narva riigigümnaasium peaks uksed avama kahe aasta pärast.