Raal rääkis kolmapäevases Vikerraadio "Reporteritunnis", et juurdehindlusprotsendid on sama madalad siiani, pea 20 aastat hiljem. Madala juurdehindluse tõttu ei olnud toona apteeki pidanud proviisoril võimalik oma rohupoodi mõistlikult majandada ning sealt said apteeke pidanud ravimite hulgimüügifirmad mastaabi efektiga konkurentsieelise, selgitas Raal.

Arutelus selle üle, miks peaks ravimite hulgi- ja jaemüük olema lahutatud, tõu Raal võrdluse, et kui näiteks arst oleks apteegi omanik, siis ta kirjutaks ravimid välja teatud eelistustega ja samal ajal ise müüks neid. "Sama moodi näitab kogu maailma mõistlik praktika, et ravimite tehasest patsiendini kulgev teekond on jagatud üksteisest sõltumatuiks etappideks: ravimite tootja on omaette üksus ega saa olla samal ajal ravimite müüja, samuti peab eraldi seisma ravimite hulgimüük, et mitte erapoolikult jaemüüki suunata," selgitas professor. "Teistest etappidest peab lahus seisma ravimite jaemüük, nende kvaliteedi kontroll ja kogu ravimipoliitika suunamine."

Apteegireformi takerdumise muude põhjuste kõrval tõi Raal esile, et paraku pole ka riik olnud küllalt järjekindel ega tugeva käega, et reformi luubi all hoida ja tagant tõugata. See on üks põhjusi, miks kogu reform on viieaastasest üleminekuajast hoolimata takerdunud.

Raal toonitas korduvalt, et ta ei esinda saates Tartu Ülikooli ega farmaatsia insituuti, isegi mitte kõiki proviisoreid.

Samas saates esitasid oma seisukohti veel Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv ja Eesti Apteekide Ühenduse juht Timo Danilov.

Pikemalt saab teemakäsitlust kuulata Vikerraadio 13. novembri "Reporteritunnist".