Proviisorite koda: hulgimüüjad hakkavad apteegimüügiga hiljaks jääma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Benu apteek Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH)
Benu apteek Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) Autor/allikas: BENU

Proviisorite koja hinnangul näitavad ravimite hulgimüüja Tamro ja apteegikette ühendava EAÜ valulised reaktsioonid ravimiameti taunivale hinnangule apteegireformi liberaliseerimissoovile, et hulgimüüjaid on tabanud paanika, kuna ketiapteekide väärtus kahaneb reformi tähtpäeva lähenedes päev-päevalt.

Ravimiamet laitis maha kõik Eesti Apteekrite Ühenduse (EAÜ) ettepanekud apteegireformi muutmiseks, leides, et need kõik on hulgimüüjate ja apteegikettide positsioone veelgi tugevdavad ega ole tehtud rahvatervise huvides. Benu apteegiketti omava ravimite hulgimüügiga tegeleva Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitch ja apteekrite ühenduse juht Timo Danilov asusid seepeale vasturünnakule ja leidsid, et ravimiamet tõlgendab olukorda valesti ning rahvale on nende ettepanekud just apteegiteenust paremini tagavad.

Proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas nimetab Tamro Balticsi ja EAÜ juhtide reaktsioone valulisteks ning peab vajalikuks nende seisukohtade asetamist konteksti, milleks on arusaam, et apteegireformi jõustumiseni on jäänud vaid loetud kuud, mis nende äri senisel kujul lõpetavad.

"Esiteks on hulgimüüjatele kuuluvatel suurtel apteegikettidel juba 4,5 aastat teada, et alates 1. aprillist 2020 lahutatakse Eestis ravimite jae- ja hulgimüük. See on olnud väga pikk aeg oma ärimudeli ümberkujundamiseks, mida paraku pole tehtud. Nüüdseks on ka hulgimüüjad endale tunnistanud apteegireformiga saabuvaid muudatusi," ütleb Alamaa-Aas.

Tema kinnitusel on proviisorite koda juba alates juulikuust juhtinud suurte apteegikettide omanike tähelepanu reformi lõppemisele ja vajadusele alustada läbirääkimisi apteekide tulevikku silmas pidades.

"Eestis tegutseb apteegireformi tulemusel juba praegu üle 200 proviisorosalusega apteegi ja nende arv saab üksnes kasvada, kui suured apteegiketid teevad avalikuks plaanid endale kuuluvate apteekidega," usub Alamaa-Aas.

Väitele, et ravimite kättesaadavus reformi järel halveneb, ei saa tema sõnul väita juba apteegikettide endi tulevikuplaanide tõttu, viidates, et Benu isegi on lubanud oma majandusaasta aruandes jätkata apteegireformi järel frantsiisiettevõttena.

"Kuuldavasti on ka teistel suurematel kettidel plaanid olemas. Seega rääkida ravimite kättesaadavuse vähenemisest ja apteekide mass-sulgemisest on tugev ja suur liialdus. Iseküsimus on, milline on Eesti jaoks üldse optimaalne apteegivõrk. Näiteks Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raali hinnangul on see 300-350 apteeki, sarnaselt on olukorda hinnanud ka sotsiaalminister," viitab Alamaa-Aas. "See tähendab, et igast ketiapteegi üld- või haruapteegist ei pruugi saada proviisoriapteeki. See võimaldaks ka igasse apteeki leida parima personali, praegu valitseb Eestis ikkagi apteekripõud."

Leon Jankelevitshi etteheitele, et proviisoriapteegid on majanduslikult jätkusuutmatud, vastab Alamaa-Aas Benu Apteek OÜ majandustulemuste esiletoomisega: 2017. aasta majandusaasta aruande järgi oli ettevõte 45,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures 26 000 euro suuruses kahjumis, 2018. aasta majandusaastal aga 48,1 miljoni euro suuruse müügitulu juures 94 000 euro suuruses kasumis. Niimoodi majandati 79 apteeki üle Eesti.

"Üle 200 proviisorosalusega apteegi omanikul on pikaajaline kogemus apteekide pidamisega ja nad on saanud hakkama – paljud toodud näitest tunduvalt paremini," ütleb Alamaa-Aas. "Neist 200 kogemusega proviisorist on paljud valmis reformi käigus võtma mõne apteegi täiendavalt pidada, samuti on huvilisi apteegitute proviisorite seas. Kahjuks on ravimite hulgimüüjate lobi tulemusel koalitsioon taas arutelu avanud, samuti on apteegiketid pannud pausile apteekide tuleviku arutamise proviisoritega."

Lisaks heidab Alamaa-Aas apteegikettidele ette mõistmatust, keda nad teenindavad.

"Olen korduvalt ebaõnnestunud püüdnud seletada apteegiketi ärijuhile, et apteegis käib patsient, mitte klient. Ja et apteek on osa tervishoiusüsteemist, mitte pole tegemist suvalise kaubaletiga. Ma annan muidugi selgelt aru, et meie arusaamad proviisorite rollist ongi erinevad. Keti soov ja eesmärk on ikkagi monopolilähedase seisu hoidmine, ja see pole kindlasti patsiendi huvides. Praegune närvilisus tähendab ilmselt, et ketiapteegid on saanud aru, et nad on apteegimüügiga hiljaks jäämas," leiab Alamaa-Aas.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: