Ravimiamet: apteegikettide ettepanekud tugevdaksid hulgimüüjate seisu veelgi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1574224740000 | amCalendar}}
Ravimiamet ei toeta EAÜ nn kompromissettepanekut, leides, et see tugevdaks apteegiärimeeste positsioone veelgi.
Ravimiamet ei toeta EAÜ nn kompromissettepanekut, leides, et see tugevdaks apteegiärimeeste positsioone veelgi. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Ravimiamet leiab, et Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) kompromissettepanekud apteegireformi muutmiseks ei ole tehtud patsientide huve silmas pidades ning need tugevdaksid hulgimüüjate ja praeguste apteegikettide positsioone veelgi.

EAÜ tegi kaks nädalat tagasi neli ettepanekut kevadel jõustuma pidava apteegireformi muutmiseks. Ravimiameti hinnangul viiks n-ö kompromissettepanekute rakendamine hulgimüüjate ja apteegikettide positsioonide veelgi olulisema tugevnemiseni.

Apteegikette ühendava EAÜ kompromissettepaneku peamine punkt nägi ette turu n-ö lukku löömist, nii et senistele hulgimüüjatele jääksid apteegiketid alles, kuid edaspidi tohiksid uusi apteeke asutada üksnes proviisorid.

"Sisuliselt jääb kehtima praegune olukord ning omandisuhete korrastamine hulgimüüjate mõju vähendamise kaudu apteekides ja proviisoromandile üleminek jääb kättesaamatuks," selgitas ravimiameti juht Kristin Raudsepp põhiettepaneku mõju apteegiturule.

"Ettepanek võimaldab omandinõuetele mittevastavatel apteekidel lisaks oma senise turuolukorra säilitamisele saada juurde täiendavaid õigusi avada haruapteeke. Riigikohtu otsuse kohaselt kahjustaks selline tegevus aga proviisoromandis olevate apteekide toimetulekut," põhjendas ta, miks ettepanekut toetada ei saa.

Teiseks pakkus EAÜ välja, et ravimite hulgimüüjad võiksid jääda uute proviisoriapteekide vähemusosanikeks ning suuremates piirkondades võiks sellises koosluses loodud äriühing avada ka rohkem kui neli apteeki, mida uus seadus praegu võimaldab.

Raudsepa selgitusel küsivad hulgimüüjad sellega sisuliselt omale õigust seadusele mittevastavaid apteeke juurde osta, mis tugevdaks ravimiärimeeste turuosa veelgi.

"Kuna paljud proviisoriapteegid - 59 frantsiisiapteeki alates 2015. aastast - on hulgimüüjatega seotud läbi frantsiisilepingute, siis sisuliselt võimaldaks ettepanek laiendada hulgimüüjate mõju veelgi," selgitas Raudsepp selle ettepaneku mõju. "Kui praegu võib hulgimüüja moodustada turundusketi vaid läbi frantsiisilepingute ja kaubamärgi kasutamise lepingute, omamata valitsevat mõju apteegi üle, siis ettepaneku kohaselt tohiks ta seda teha ka läbi omandisuhte ehk hulgimüüja saaks olla vähemusosanikuks proviisoromandis olevas äriühingus."

Seega saaks hulgimüüja ravimite müümisel tulu lisaks hulgimüügi tegevusele ka ravimite jaemüügi tegevusest, millega turuosa suureneb veelgi, ja saavutaks suurema kontrolli proviisoromandis apteegi üle.

Lisaks pakkusid apteegiketid välja, et haruapteekide pidajatel võiks avaneda võimalus need linnades üldapteekideks ümber registreerida.

Ka sellega ei taha ravimiamet nõustuda.

"Ettepaneku kohaselt soovitakse linnades, kus apteekide arv ja kontsentratsioon on suurem, kui see vajalik oleks, säilitada vähendatud nõuetega haruapteegid. Seni on haruapteeke põhiapteegiks ümber kujundada saanud vaid proviisoromanikud. Vaatamata sellele, et ettepaneku kohaselt võimaldataks haruapteegi ümberkujundamist üldapteegiks samas asukohas, siis ettepanekuid tervikuna vaadates tekib üldapteegiks ümberkujundatud proviisoromandi nõuetele mittevastavatel apteekidel võimalus hiljem piiranguteta tegutsemiskohta muuta," selgitas Raudsepp. 

Tagatipuks jääks EAÜ ettepanekul kohalikele omavalitsustele alles võimalus avada apteeke piirkonnas, kus teenus ei ole kättesaadav.

Praktikas ei ole see aga seni toiminud.

"Apteegi avamise taotlemise võimalus on kohalikel omavalitsustel olnud alates 20. märtsist 2015. Kuni tänaseni seda kasutatud ei ole," tõdes Raudsepp. "Eestis praktiliselt puuduvad sellised kohad, kus apteegiteenuse osutamise kohustus saaks olla põhjendatud. Seega ei ole sätestatud meede oma eesmärki  saavutanud ja kaheldav on selle kasutamine ka tulevikus."

Raudsepp lisas, et praegu hulgimüüjatega seotud apteekidele soovib EAÜ saada täiendavalt õigust avada ka internetiapteeke. Praegu saavad internetiapteeke luua üksnes proviisoromandis olevad apteegid, seega tugevdaks ka selle võimaluse avardamine hulgimüüjate positsioone veelgi.

"Ettepanekutest ei paista patsiendi huvide ja tervise kaitseks tõhusaid lahendusi. Esitatud ettepaneku sisuks on kokkuvõtvalt proviisoromandis apteekide loomise pidurdamine ning hulgimüüja mõju suurendamine apteekides, nagu turuosade ümberkujundamine, tegevuse laiendamine," hindas ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ettepanekute mõju.

Valitsuskoalitsioon pole EAÜ ettepanekuid veel arutada jõudnud.

EAÜ: apteekide mass-sulgemine pole rahvatervise huvides

Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhi, proviisor Timo Danilovi sõnul on meelevaldne ravimiameti peadirektori väide, et nende ettepanekud ei ole rahvatervise huvides.

"Paratamatult tekib küsimus, kas rohkem kui 300 apteegi massisulgemine on rohkem patsientide huvides ja tagab ravimite kättesaadavuse? Eriti veel arvestades, et reformi elluviimine praegusel kujul toob perspektiivis kaasa sektori kulude kasvu ja seeläbi ka ravimihinna tõusu, millele on viidanud oma hiljutises intervjuus sotsiaalminister Tanel Kiik. Ravimiamet ise on loonud kaardirakenduse, kus on värvilisel taustal näha, et kõvasti üle poole Eesti apteekidest on sulgemisohus. EAÜ peab vastutustundetuks ja kummaliseks riigiameti juhi mõttekäiku, et sadade apteekide sulgemine on inimeste huvides. Küüniliseks muudab selle seisukoha asjaolu, et mitmed linnad ja asulad jäävad üldse apteekideta, näiteks Valga ja Räpina. Ida-Virumaal, mis on niigi sotsiaalselt haavatav, läheb kinni 31 apteeki ja alles jääb 17," kommenteeris Danilov.

Danilov ei nõustu Raudsepa seisukohaga, et hulgimüüjate mõju EAÜ ettepanekute rakendamisel veelgi tugevneks ja proviisoromandis apteekide loomine pidurduks. Tema hinnangul hakkab proviisoriapteekide arv hoopis kasvama, sest kõik uued apteegid saaksid olla vaid proviisoromandis.

"On raske uskuda, et ravimiameti peadirektor ei mõista vajadust tagada varuvõimalus apteegiketi kohustamiseks uut apteeki avama juhuks, kui kusagil maapiirkonnas ei ole teenus kättesaadav. Raudsepp üritab seda sildistada hoopis hulgimüüjate mõjujõu kasvatamise katsega. Raudsepa öeldu on vastuolus ka sotsiaalminister Tanel Kiige öelduga, et maa-apteeke tulebki võibolla täiendavalt toetada," kommenteeris Danilov Raudsepa selgitust, miks puudub vajadus KOV-ide algatatud apteekide avamiseks maapiirkondades, kust teenus võib kaduda.

EAÜ juht oli kritiseeris ka riigi soovimatust teha apteegireformile mõjuanalüüs, milleks oleks aega olnud viis aastat.

"Tänaseks puudub riigil mõjude analüüsi kõrval ka igasugune kriisiolukorra kaardistus ja vajalikud rakendusmehhanismid. Riigi tippametnike jonnakus puuduliku ja teadmata tagajärgedega reformi läbisurumisel meenutab vägisi lennuki sööstlaskumist pimedas, mäeharjade vahel kogemusteta, aga ülienesekindlate pilootide juhtimisel," ütles Danilov.

Ravimite hulgimüüja: palju väikseid ja nõrku tegijaid pole tarbijate huvides

Benu apteegiketti omava ravimite hulgimüüja Tamro Baltics juhi Leon Jankelevitshi arvates ei ole ravimiamet EAÜ ettepanekutele hinnanguid andes üles leidnud võtit, mis tagab patsientide huvide kaitse.

"Eesmärk, et ravimimüük oleks korraldatud patsientide huve silmas pidades, on ravimiametil täiesti õige, sellega tuleb täielikult nõustuda. Ainult et ravimiameti juhi hinnanguid lähemalt vaadates joonistub välja muster, mille kohaselt oleks justkui patsientide huvides, kui ravimite müük Eestis oleks võimalikult nõrgestatud ja ja majanduslikult jätkusuutmatu. Sellise lähenemisega ei saa kuidagi nõus olla," leiab Jankelevitsh.

Jankelevitshi sõnul eeldatakse igas muus valdkonnas, et kvaliteetse teenuse tagamiseks peavad selle teenuse osutajad olema jätkusuutlikud ja heal majanduslikul järjel ettevõtted.

"Keegi ei kujutaks ju ette, et riik hakkaks näiteks süstemaatiliselt nõrgestama Eesti pankasid või sideoperaatoreid, ettekäändel, et palju pisikesi ja nõrku ettevõtteid pakuks Eesti inimestele paremat teenust kui professionaalsed ja tugevad ettevõtted. Ravimite müük on sisuliselt elutähtis teenus, mille kättesaadavuse ja kvaliteediga ei tohi mängida," leiab Tamro juht.

Seega on Jankelevitshi hinnangul vastuoluline ravimiameti nägemus, et kui apteegid on Eestis tugevad, siis ei ole see patsientide huvides.

"Ka ei saa nõustuda väitega, et tänaste apteegikettide allesjäämisel oleks turg lootusetult "lukus". Just apteegireformi jõustumine paneks ju turu lootusetult lukku ning jätaks alles ainult proviisoriharidusega ettevõtjad," ütles Jankelevitsh, lisades, et proviisoreid ei ole piisavalt.

"EAÜ ettepaneku kohaselt jääks turule veel lisaks neli täiendavat apteegiomanikku," viitas ta praegustele apteegikettidele.

Mis puudutab apteegikettide kohustust avada apteeke maapiirkondades juhul kui kuskil neid piisavalt ei ole, siis Jankelevitshi sõnul ei ole see meede kasutuses olnud just piisava apteegivõrgustiku teenena.

"See, et pole olnud vaja kedagi kohustada apteeke avama, pole meetme puudus, vaid kiitus tänasele apteegivõrgustikule. Kui nüüd reformi eestvedajad häbenematult tunnistavad, et nende eesmärk on apteekide arvu vähendada, siis tekib ka selge vajadus selle meetme kasutuselevõtuks. Paradoksaalselt tapab seesama reform meetme elluviimiseks vajalikud apteegiketid. Ehk et just siis, kui meedet vaja hakkab minema, pole enam selle teostajaid kusagilt võtta," leiab Jankelevitsh.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: