Reedesel kohtumisel olid laual apteegikette ühendava apteekide ühenduse (EAÜ) kompromissettepanekud.

Karin Alamaa-Aas ütles, et proviisorite koja seisukoht on see, et kuna seadus praegu kehtib ja mingeid signaale seaduse muutma hakkamisest ei ole, siis ei ole ka põhjust mingisugusele kompromissile minna.

"Muidugi me arutasime erinevaid teemasid, aga kui ükskord on laual mingisugune eelnõu, siis loomulikult, tulebki seda arutada. Aga täna meie elame selles usus, et 1. aprillil 2020 lähevad Eesti apteegid proviisoromandisse," lisas Alamaa-Aas.

Ravimiameti juht Kristin Raudsepp märkis, et kohtumisel selgitasid kõik osapooled oma seisukohta. Milleski kokku aga ei lepitud. "Seda ei pidanudki täna juhtuma, sest need osapooled, kes siin laua taga on, Eesti Vabariigis seadusi ei muuda," lisas ta.

"Täna osapooled vahetasid omavahel informatsiooni ja lepiti kokku, et kui tõesti peaks tekkima tänasele ravimiseadusele eelnõu, siis kõik osapooled saavad uuesti selle pinnalt rääkida. Täna mingeid kokkuleppeid ei sündinud," lisas ta.

Raudsepa sõnul on osapooled jäänud praegu äraootavale seisukohale. "Ma pean ütlema, et sellest hetkest, kui pärast suve tuli väga selge sõnum, et apteegireformi tuleb muuta, siis tegelikult kõik pingutused tänase seadustatud apteegireformi elluviimiseks seiskusid. See on ka arusaadav, et ettevõtjad - ei tänased ettevõtjad ega uued proviisorid - sellises ebakindlas olukorras ei taha enam ühtegi muutust ette võtta, vaid jäävad äraootavale seisukohale," rääkis ta.

Ta tõdes, et praegu ei ole veel kindlalt teada, kas apteegireformiga praegusel kujul lõpule jõutakse. "See on veel kahtlemata võimalik, aga läheb iga päevaga aina keerulisemaks," lisas ta.

Raudsepa sõnul oleks apteekidele vaja eelkõige stabiilsust. "Nendel kõikidel otsustel on väga suur ja oluline mõju ja ennekõike on apteegid kohad, kus tegeletakse inimeste tervisega ja kus inimesed peavad saama väga objektiivset erialaspetsialisti nõuannet ja nad ei tohi tunda, et see on mõjutatud omaniku müügisurvest ega midagi sellist. Apteegiteenus peab olema arenev, innovaatiline, väga hästi kättesaadav, erialaselt kõrgel tasemel. Ja kui seadus sellele kaasa aitab, siis see olekski kõige parem ja see seadus võiks olla stabiilne," kommenteeris ta. 

Apteekrite liit: reform ei vaja viimase hetke muudatusi

Eesti apteekrite liidu juht Ülle Rebane ütles pärast reedest kohtumist pressiteate vahendusel, et lõpusirgele jõudnud apteegireform ei vaja ketiapteekide soovitud viimase hetke muudatusi.

"Oleme seisnud tervishoiukeskse apteegiteenuse eest Eestis. Selle saavutamiseks tuleb Eestis lahutada ravimite jae- ja hulgimüük ning anda lõplik otsustusõigus apteegis proviisorile ehk apteekide pidamine peab jääma üksnes proviisorite pärusmaaks," ütles Rebane. "Täpselt neid eesmärke lõpule jõudev reform ka kannab," lisas ta.

Rebase sõnul kuulati täna ära ketiapteeke ühendava Eesti apteekide ühenduse nägemus apteegireformi tõhusamaks elluviimiseks. "Kahjuks on ettepanekute suund jõuliselt vähendada proviisorapteekide osakaalu Eestis. Väga raske on näha, kuidas toodud ettepanekud aitaksid paremini saavutada apteegireformiga seatud eesmärki tervishoiu- ja patsiendikesksemast apteegiteenusest," lisas kommenteeris. "Pigem näitavad ettepanekud soovi luua proviisorapteekide tegutsemiseks võimalikult ebasoodus keskkond, et lõpuks need üle võtta. Täiendav ketistumine tähendaks aga apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemist eelkõige maapiirkondades," märkis Rebane.

Apteekrite liit tõstatas kohtumisel küsimuse, millal alustavad ketiapteegid endale kuuluvate apteekide reformide nõuetele vastavaks viimist. "Küsimus puudutas nii ajakava kui ka plaane apteekide võõrandamiseks, kuid siinkohal ketid selget vastust ei andnud. Proviisorid on apteegikettidega valmis läbirääkimisteks, kuid apteekide praegused omanikud loodavad ilmselt reformi tühistamist," lisas Rebane. "See võib viia ka olukorrani, kus hakatakse plaanima praeguste ketiapteekide kõrvale proviisorapteeke ja senistel omanikel puudub lõpuks võimalus oma apteegi müümiseks."

Apteegireformi puudutaval arutelul osalesid Eesti apteekrite liit, Eesti apteekide ühendus, Eesti proviisorite koda ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

2015. aastal riigikogus vastu võetud apteegireformiga lahutatakse Eestis alates 1. aprillist 2020 ravimite jae- ja hulgimüük ning kehtestatakse omandipiirang, mille järgi võib enamusosalus apteegis kuuluda vaid proviisorile. Reformi väljakuulutamisel anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said mitteproviisoritest omanikud jätkata apteegipidamist ning uute apteekide asutamise õigus jäi vaid proviisoritele.

Apteekide ühendus: seisame apteekide mass-sulgemise vastu

Eesti apteekide ühendus teatas pärast kohtumist, et nende hinnangul viib praegune seis apteekide mass-sulgemiseni ja selle tulemusena ravimite kättesaadavus halveneb.

EAÜ sõnul ei vasta 322 apteeki ehk 65 protsenti kõigist apteekidest praegu apteegireformi nõuetele ning reformi jõustumisel tuleks need apteegid kõik sulgeda.

"Sellise "reformi" elluviimist ei saa mitte kuidagi toetada ei tervisekaitse ega majanduslikel põhjustel. EAÜ on seisukohal, et apteegisektori kriis tuleb ära hoida – 322 apteegi sundsulgemist ei tohi juhtuda. See oleks rahvatervise katastroof," selgitas EAÜ juht Timo Danilov.

"Näeme, et nelja kuu pärast on realiseerumas need riskid, millele oleme algusest peale tähelepanu juhtinud. Lisaks eelnevale on seiskumas sektori areng. Vaieldakse omandiküsimuste, mitte ravimivaldkonna edendamise üle. Seni on ketiapteegid ainsad, kes on vedanud innovatsiooni apteegisektoris. Meie algatusel on ellu kutsutud lisateenused apteegis, olgu selleks siis vaktsineerimine, apteekides geeniproovide kogumine, e-apteek, e-proviisor ning palju muudki. Täna peaksimegi keskenduma hoopis sellele, kuidas saaksime teenust edasi arendada ja apteekrite rolli ühiskonnas veelgi suurendada," ütles Danilov.

EAÜ rõhutas, et ühendus jääb kindlaks oma aluspõhimõtetele, milleks on rahvatervise kaitse, ettevõtlusvabadus ja omandipuutumatus. EAÜ hinnangul on võti kriisi lahendamisel valitsuse ja parlamendi käes.

Novembris tegi apteegikette ühendav EAÜ neli kompromissettepanekut. Nende peamine punkt nägi ette, et senistele hulgimüüjatele jääksid apteegiketid alles, kuid edaspidi tohiksid uusi apteeke asutada üksnes proviisorid.

Teiseks pakkus EAÜ välja, et ravimite hulgimüüjad võiksid jääda uute proviisoriapteekide vähemusosanikeks ning suuremates piirkondades võiks sellises koosluses loodud äriühing avada ka rohkem kui neli apteeki, mida uus seadus praegu võimaldab.

Lisaks pakkusid apteegiketid välja, et haruapteekide pidajatel võiks avaneda võimalus need linnades üldapteekideks ümber registreerida.

Lisaks jääks EAÜ ettepanekul kohalikele omavalitsustele alles võimalus avada apteeke piirkonnas, kus teenus ei ole kättesaadav.

Eestis tegutseb apteegireformi tulemusena üle 200 täielikult või osaliselt proviisoritele kuuluvat apteeki. 1. augusti seisuga kuulub 64 protsenti maapiirkondade apteekidest proviisoritele, viimastel aastatel on pidevalt kasvanud ka proviisorapteekide osakaal linnades.

Apteekrite liit ühendab Eestis tegutsevaid ja proviisoritele kuuluvaid apteeke.

Apteekide ühendus ühendab mitteproviisoritele kuuluvaid apteeke, teiste seas kuulub ühendusse Terve Pere Apteek OÜ, Euroapteek OÜ, Pharma Holding OÜ (Südameapteek) ja BENU Apteek Eesti OÜ apteegid.

Proviisorite koda on Eesti suurim apteegis töötavaid proviisoreid ühendav erialaühendus.