"Meie ettepanek on kannustatud sellest, et need apteegid kinni ei läheks. Ei oska ka proviisorid garanteerida seda, et apteegid jääksid õigetesse kohtadesse alles ja kodanikud oleksid ravimite kättesaadavusega rahul. Meie nägime, et siin on igati põhjust võtta see ettepanek vastu, kuid kahjuks see ei leidnud toetust," ütles ketiapteeke esindava apteekide ühenduse juht Timo Danilov.

Danilovi sõnul on nende ühing mures, et kui seadust ei  muudeta, siis peavad enam kui 300 apteeki oma uksed sulgema.

"Me seisame täna ravimite kättesaadavuse kriisi lävel, oleme seda väitnud varasemalt ja jätkame selle toonitamist ka täna," lisas Danilov.

Ettepanek suretaks proviisorapteegid välja

Põltsamaa proviisori Ülle Rebase sõnul ei suutnud ketiapteekide esindajad neid ümber veenda ja proviisorid lähtuvad jätkuvalt sellest, et kehtiv seadus on kõigile täitmiseks.

"Ketiapteekide  esindajad räägivad väga ilusate sõnadega, kuidas nad kaitsevad patsientide tervist ja ravimite kättesaadavust, aga selle taga on ilmselgelt ärihuvid, et kaitsta oma turgu ja kinnistada turulukk," ütles Rebane.

Apteekide ühenduse ettepaneku seaduseks saamine tähendab Rebase sõnul proviisorapteekide vaikset hääbumist.  "Meie ei suuda apteegikettidega konkureerida," lisas proviisor.

Koalitsioon on juba mitu kuud arutanud, kas asuda seadust muutma ning sel nädalal on osapooled käinud riigikogus oma seisukohti tutvustamas.

"Mõnel pool on rohkem toetust teisel pool vähem, aga üldiselt oleme saanud toetust riigikogu liikmete poolt ja meile tundub, et asi liigub õiges suunas," ütles Rebane.

Põhimõtteline muudatus

Ravimiameti juhi Kristin Raudsepa sõnul tühistaks välja käidud ettepanek apteegireformi ühe põhieesmärgi, milleks on ravimite hulgi- ja jaemüügi lahutamine.

"Meie töötame selle nimel, et see seadus sellisel kujul saaks ellu viidud. Kui poliitikud otsustavad sedan ö 12 tunnil veel muuta, siis on meie ülesanne anda võimalikult palju infot, mida üks või teine muutus kaasa toob apteegiturul," sõnas Raudsepp.

Kui apteegireform peatatakse, siis ennekõike mõjutaks see ravimite hulgimüüjaid, kes ei peaks oma apteekidest loobuma.

"Kui hulgimüüja omab hulgimüügituru realiseerimiseks apteekide ketti, siis on see suunatud aina rohkem ja rohkem müümisele, apteek siiski peab lähtuma medistiinilisest otsusest," selgitas ameti juht.

Ootamatu üksmeele

Ühel meelel on apteegisõja vastaspoolel vaid ühes - apteegiturgu vabaks lasta ei tohi, kuigi just see variant on Toompeal kõne all. Proviisor Rebase sõnul on piiranguid vaja rahvatervise huvides, et igaüks ei saaks iga nurga peal rohupoodi pidada.

Ketiapteeke esindava Danilovi sõnul tooks apteegituru liberaliseerimine kaasa väga palju riske.

"See on üks väga pikk jutt, liberaliseerimise riskid puudutavad tegelikult kogu sektorit. Olukorras, kus meil on piiratud juurdehindlus, piiratud tööjõuressurss, siis võib tekkida oht, kus apteekdie arv hakkab kasvama ja apteegisektori terviklik toimetulek võib saada väga olulise löögi," selgitas Danilov.

Ta lisas, et kui variant on viimasena laual, siis on apteekide ühenduse liikmed valmis seda tõsiselt kaaluma.

Ravimiameti juhi sõnul kõik osapooled kuritarvitavad mõistet apteegituru vabaks laskmine ja kõik saavad sellest erinevalt aru.

"On räägitud sellest, kas me laseme käsimüügiravimid bensiinijaama ja toidupoodi, ma arvan, et see ei ole hetkel kõige suurem mure apteegiturul. Hetkel on Eesti apteegituru kõige suurem mure, et siin juba aastaid puudub stabiilsus, sest koguaeg tulevad uued muutused, kas omandisuhetes või on õhus võimalus, et need kohe tulevad ja see ei aita kuidagi kaasa apteegiteenuse kvaliteedi arengule. Küll aga tekitab ebakindlust," ütles Kristin Raudsepp.

Järgmisel nädalal saab taas kokku koalitsiooni töörühm, mis arutab apteegireformi tühistamist või muutmist.