Enamikul Lõuna-Eesti suurtormis kannatanud ettevõtetel pole kahjunõudeks õigust
Lõuna-Eestit räsinud torm liigitub seaduse mõistes vääramatuks jõuks, mistõttu pole paljudel ettevõtetel võimalik Elektrilevile kahjunõuet esitada. Praeguseks on Elektrilevile saabunud sadakond kahjunõuet, mille lõppsumma on veel selgumisel.
Kui tavaolukorras peab Elektrilevi rikked kõrvaldama 16 tunni jooksul, siis eriolukorra puhul, nagu oli seda ka Lõuna-Eestit räsinud torm, tuleb rikked kõrvaldada 72 tunni jooksul. See tähendab, et viimase tormi järel saavad kahjunõude Elektrilevile esitada üksnes need kliendid, kes olid elektrita üle 72 tunni, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Elektrilevi on saanud 100 kahjunõuet, millest 48 on juba rahuldatud.
"Kellel sügavkülmad sulasid üles, seal olnud toitained riknesid. Aga see 16 000 eurot, mida Elektrilevi on praegu hüvitanud nendele 48 kahjunõudele, kindlasti ei ole see summa, mida paljud ettevõtted kannatasid, kui me räägime siin toiduainetööstustest, puidutehastest," rääkis Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar.
Nopri talu oli elektrita 45 tundi ning nende otsene kahju oli 5000 eurot. Tulenevalt eriolukorrast ei ole neil lootust kahju hüvitamisele.
"Olen oma aega ja närvi hindav ja rohkem ma sellega ei maadle," kommenteeris Nopri talu peremees Tiit Niilo.
Kahjunõue jääb esitamata suurematel puiduettevõtetel, aga ka näiteks Valio Eesti Võru tehasel. Seal oli elekter ära üksnes loetud tunnid, mistõttu ei pea Valio ka mõistlikuks esitada kahjunõuet.
"Siin on tegelikult selline olukord, kus ka ettevõtte enda valmisolek toime tulla 72 tunni jooksul mängib olulist rolli," ütles Tõnissaar.
"Sinna lähevad suured summad. Ühtpidi on see generaatorite ostmine, teistpidi ka oma elektrisüsteemide ettevalmistamine. Igal juhul me täna tõsiselt kaalume seda, et olla tulevikus valmis sellisteks katkestusteks," rääkis Valio Eesti tegevdirektor Maidu Solovjov.
"40-50 000 oleks reaalselt täiendava investeeringu vajadus, mida töötlemisettevõttel oleks vaja investeerida. Kahjuks täna ei saa hakkama tähtsamate investeeringutega, rääkimata erakorraliste investeeringutega," tõdes Niilo.
Elektrilevi ettepaneku puhul jääb selgusetuks see, et kui miljoneid teeniv telekommunikatsiooniettevõte, nagu näiteks Telia ei suuda elektrikatkestuse puhul tagada päevi kestvat tagavaravarianti, siis kuidas peaks seda tegema väikese kasumimarginaliga ettevõtted või vaesuspiiril majandavad pered.
Toimetaja: Merili Nael