Reps lubab koolikatsete vajalikkuse üle uuesti tõsist debatti
Haridusminister Mailis Repsi sõnul on koolikatsed praegu uuesti väga tõsise debati all ning haridusstrateegia koostamisel, haridusseaduse ja uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uute versioonide kallal töötavates töörühmades oli esimese teemana üleval see, et eelistatud koole ei peaks olema.
Reps rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et esimesse klassi sisseastumiseksamite teema tõstatub igal aastal märtsis, kui katsed käivad, uuesti ning ära ei saa keelata seda, kui juba koha saanud laste teadmisi kontrollitakse, et teha kindlaks, kas nad vajavad tuge või on neil erisusi.
"Seda me kindlasti keelustama ei hakka," lubas Reps. "Aga koolivaliku teema on uuesti laual. Teeme hetkel haridusstrateegiat, meil on uuesti käsil haridusseaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiesti uued versioonid. /.../ Nende töörühmade tasandil, kinnitan teile, ühe esimese teemana tuli lauale see, et kõik lapsed oleksid garanteeritult oma koolis ja ei oleks eelistatud koole."
Põhikoolieksamite kaotamise kohta märkis haridusminister, et üheksanda klassi lõpus lapse teadmiste kompamise asemel peaks süsteemsemalt vaatama, kuidas ta on jõudnud kolmandasse, kuuendasse või üheksandasse klassi, tegema seda ühtlaselt ja riiklikult korraldatud küsimustikuga, nimetatagu seda siis testiks, eksamiks või kuidagi teisiti.
"Aga seda, et riik peaks enne kui üheksanda klassi lõpus kontrollima, kuidas on lood tasemetega, ma usun," lausus ta.
Põhikooli lõpus jäävad paika eesti keele, matemaatika ja üks valikeksam, mis on üldjuhul võõrkeel. Repsi sõnul on see lapse toetamiseks veidi liiga hiline aeg.
"Sekkumine varasemas staadiumis on kindlasti vajalik, see on üks osa sellest teemast ja teine osa on, et vaadata, kuidas põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumisse või kutsekooli edasimineku eksam oleksid rohkem seotud. Enamikus riikides, kes teevad põhikooli lõpueksameid, on see tegelikult lävend järgmisele astmele," lisas ta.
Õpetajate alampalga tõus on viimased kolm aastat olnud 100 eurot aastas ja veel kevadel loodeti, et see jätkub sama astmega, kuid nüüd tuleb piirduda 65-eurose palgatõusuga üldhariduskoolides. Seega on täiskoormusega õpetaja alampalk 1. jaanuarist 1350 eurot.
Reps märkis, et õpetajate palgatõus pole ainuke meede, lahendatud on ka palju muid olulisi murekohti. Samas peab 80 protsenti õpetajatest väga oluliseks, et palk tõuseks ning ministri sõnul on tähtis tõsta just alammäära, sest selle saab õpetaja kätte, sõltumata kooli meeleolust.
"Kui rääkida, milline saab olema õpetajate keskmine palk, siis täna on see ligi 1500 eurot ja järgmisel aastal on kindel, et see on üle 1500, mõne kalkulatsiooni järgi üle 1600 euro. Aga tean, et õpetajad on väga kurjad, kui rääkida keskmisest palgast, sest see sõltub nii paljudest asjadest," tõdes ta.
Toimetaja: Karin Koppel