Mõne päeva eest palju tagasihoidlikumat tulemust ennustanud LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütles "Aktuaalsele kaamerale", et statistikaameti avaldatud üle neljaprotsendine majandukasv oli ootamatu ja meeldiv üllatus.

"Kui nüüd sinna numbri sisse vaadata, siis näeb, et tegelikult üle neljandiku sellest tuli n-ö netotoote maksudest, mis on valitsuse poliitika otsene tagajärg. Ehk alkoholiaktsiisi langetus, mis juulis tehti, muutis natuke inimeste käitumist, lükati tõenäoliselt oma oste edasi kolmandasse kvartalisse. Sealt ka siis see suur panus majandusse," selgitas Aab.

Alkoholiostude kasv ja põllumajanduse head tulemused mõjutasid majanduskasvu ühekordsete teguritena. Põllumajanduse kasumite kiire kasv tuleneb aastatagusest kehvast saagist. Ligikaudu pool majanduskasvust tuli netoekspordi suurenemisest.

"Tootmine on paigutunud maailma riikide vahel ümber ja Eesti pole siin olnud see kaotaja pool. Kasvu taga oli siin suuresti ekspordisektor, nii tööstussektor kui ka eksportivate teenuste valdkonnad, äriteenused ja IT," rääkis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Võrreldes eelmise aastaga suurenes info ja side tegevusalal lisandväärtus koguni 16 protsenti. Samas energeetika koos mäetööstusega jääbki madalaseisu.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi peaks tänavu majandus kasvama 3,3 protsenti ja järgmisel aastal 2,2 protsenti. Kolmada kvartali heade tulemuste põhjal võivad kevadises prognoosis need näitajad olla suuremad.

"Tõenäoliselt igal juhul tuleb kõrgem selle aasta majanduskasv. Eks me siis vaatame, kas on põhjust ka järgmise aasta kasvu muuta. See, mida Eestiski nähti viimase paari aasta jooskul - viie-kuue protsendi lähedane kasv - ei saa kaua kesta ja võib-olla neli protsenti on nautekene palju, aga kolm protsenti keskpikas plaanis, kui ümbritsev keskkond on soodus, on täiesti jõukohane," rääkis rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.