Eksperdid: Coop Panga aktsia võib lühiajaliselt langeda
Ekspertide hinnangul oli Coop Panga aktsiate avalik esmapakkumine (IPO) panga jaoks edukas, hoolimata sellest, et märgiti vaid 71 protsenti pakutavatest aktsiatest. Arvestades institutsionaalsete investorite leiget huvi Coop Panga aktsia vastu ja kõigile soovijatele soovitud mahus aktsiate andmist, on samas aktsia hinnal risk lühiajaliselt langeda.
"IPO täitis Coop Panga jaoks oma minimaalse eesmärgi ja pank suutis kaasata kasvuks arvestatava hulga värsket kapitali. Sellega vältisid nad mõne aasta taguse Citadele panga näite kordumist, kus juba välja kuulutatud IPO tuli ebapiisava huvi tõttu üldse tühistada. Posiitiivseks võib pidadada ka jaeinvestorite suurt hulka ja huvi," ütles Redgate Capitali partner Mairo Kaseväli.
"Investorid võivad rõõmustada, et nad said aktsiad kätte märgatavalt soodsamalt, kui nad algselt olid valmis maksma. Pank ja selle kasvulugu ei ole nädalaga ju lahjemaks jäänud," lisas Kaseväli.
Kasevälja hinnangul ei saa siiski IPO edukuse hindamiseks kasutatavate mõõdikute järgi Coop Panga aktsiate pakkumist edukaks pidada. "Soovitud maht saadi hädavaevu kokku ja institutsionaalne nõudlus jäi tagasihoidlikuks," märkis ta.
Superia Corporate Finance juhtivpartner Henrik Igasta sõnul õnnestus pangal jaeinvestorite kaasamine väga hästi. "Jaemärkimise tulemus on väga hea. Ligi 11 000 märkijat," ütles Igasta.
11 000 investorit on Igasta sõnul Eestis paremuselt kolmas tulemus. "Tallinkil oli omal ajal 16 000 märkijat. Tallinna Sadamal ligi 14 000," märkis ta.
"See on ligi üks protsenti Eesti rahvaarvust. Rahvusvaheliste pretsedentidega võrreldes on ligi ühe protsendi elanike osalemine ülihea näitaja, eriti arvestades, et tegu on erafirma esmaemissiooniga, mitte erastamistehinguga IPO teel. Näiteks Soome alkoholitootja Altia 2018 esmaemissioonis osales ligi 16 500 jaemärkijat ehk umbes 0,03 protsenti elanikkonnast. Selles mõttes on üsna haruldane fenomen see aktsiaturg ja korraldajad kahtlemata tegid jaenõudluse stimuleerimiseks väga head tööd," rääkis Igasta.
Institutsionaalseid investoreid ei tõmmanud
Avaron Asset Managementi investeeringute juht Peter Priisalm nõustus, et jaeinvestorite kaasamine Coop Pangal õnnestus. "Ettevõte sai laienemiseks vajaliku kapitali ning ilmselt võib ettevõte emissiooni tulemusega rahule jääda. Pangal on nüüd võimalik oma äriplaani ellu viia," ütles Priisalm.
Samas nõustuvad nii Igasta ja Priisalm, et institutsionaalsete investorite kaasamine ei õnnestunud.
"Võis arvata, et selle tehingu institutsionaalne müük saab olema raske. Tegu on ikkagi ainult Eesti turule keskendunud pangaga. Otsene võrdlusbaasiaktsia Leedus on oluliselt odavam. Oligi arvata, et see institutsionaalne pool ei pruugi lihtsalt minna," ütles Igasta.
Igasta sõnul ütlesid LHV pensionifondid, et märkisid miljon aktsiat, mis tähendab, et ülejäänud viis miljonit institutsioonide poolt märgitud aktsiat jaguneb 23 institutsiooni vahel. "Suure tõenäosusega on enamik nendest instiutsioonidest tegelikult jõukad eraisikud, kellele pangad on omistanud kutselise investori staatuse," lausus ta.
Priisalmi sõnul võib institutsionaalsete investorite madala huvi taga olla pakkumise väike maht.
"Enamasti soovivad institutsionaalsed investorid allokeerida raha miljonites eurodes, suuremad investorid ka kümnetes miljonites, ning nad ei taha moodustada suurt protsenti müüdavatest aktsiatest. Antud juhul oli emissiooni maht suurusjärgus 50 miljonit eurot, seega üks miljon eurot moodustaks juba kaks protsenti müüdavatest aktsiatest. Seega miljonites eurodes investeeringu tegemine võiks muuta aktsiapositsiooni väga raskesti müüdavaks, sest sellises mahus emissiooni korral ei kujune aktsia ilmselt eriti likviidseks," rääkis Priisalm.
Samuti peab Priisalm ettevõte aktsia hinda institutsionaalsetele investoritele pisut kalliks. "See ei ole küll otseselt kallis, kui pank oma eesmärgid täidab, kuid ei jätnud ka palju tõusuruumi. Institutsionaalsed investorid analüüsivad alternatiive rahvusvaheliselt ning Ida-Euroopas leidub atraktiivsemalt hinnastatud likviidsemaid pangaaktsiaid," ütles Priisalm.
Mairo Kaseväli Redgate'ist lisas, et vähese institutsionaalse huvi põhjuseks võis olla ka pangandussektori keerukas olukord.
"Igapäevase rahapesuteemalise uudisvoo taustal on sektoris korralik odavmüük ja investoreil on suur valik soodsa hinnaga pangandussektori aktsiaid, mille vahel valida. Coop Panga aktsia võis selle taustal ka korralikule kasvuloole vaatamata kallis tunduda. Tagantjärele targana jääb mõistmatuks, miks Coop Pank institutsionaalsete investorite leiget huvi arvesse ei võtnud ja IPO mahtu vastavalt allapoole ei korrigeerinud. Tagasihoidlik huvi ei oleks tohtinud üllatus olla, sest tavapäraselt räägitakse ankurinvestoritega ammu enne IPO välja kuulutamist," rääkis Kaseväli.
Pensionifonde ei suudetud veenda investeerima
Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink tõi esmaspäevasel pressikonverentsil välja, et pangal ei õnnestunud veenda Eesti pensionifonde panka investeerima. Ekspertide hinnangul oli see mõneti loogiline, arvestades pensionireformi ebakindlust ja võimalike raskusi suure osa Coop Panga aktsia müügis.
"Tallinna Sadama emissioonis moodustas Eesti institutsionaalsete investorite osa 29 protsenti kogu institutsionaalsest nõudlusest ja sellest enamuse moodustasid pensionifondid. Plaanitava pensionireformi ootuses ei soovinud ilmselt pensionifondid lisada portfelli täiendavat vähemlikviidset aktsiat," rääkis Priisalm.
Igasta arvas sama. "Pensionifondi mätta otsast vaadates oli see tehing liiga väike. Kui pensionifond tahaks teha mingisuguse mõistlikus mahus investeeringu, siis ilmselgelt nii väikse kapitalisatsiooniga järelturul on likviidsusrisk suur," ütles ta.
Lühiajaliselt näevad eksperdid pigem riske aktsia languseks, sõltumata sellest, et aktsia hinda on plaanis kuni 2,5 miljoni euroga stabiliseerida.
"Lühiajaline käitumine selle aktsiaga järelturul saab ikkagi sõltuma suuresti selles, et kui suur osa jaemärkijatest on spekulatiivsel eesmärgil seda ostnud. Kui palju nendest jaemärkijatest ja milline osa kogunõudlusest on sellist raha, mis lootis selle tehinguga teenida kiiret tulu vahetult järelturul esimesel paaril päeval. Neid on alati mingi kogus. Mis see arv täpselt võiks olla, seda öelda ma ei oska," rääkis Igasta.
Sama ütles ka Priisalm. "Lühiajaliselt on kindlasti päris palju selliseid investoreid, kes on aktsiaid märkinud vaid spekulatiivsel eesmärgil ning nüüd tormavad müüma, sest alamärkimise tulemusel ei ole väga tugevat nõudlust aktsiatele järelturul oodata. Natuke pikemas perspektiivis hakkavad aktsia hinna käekäiku loodetavasti rohkem määrama panga tulemused," ütles ta.
Ka Kasevälja sõnul ei ole tõenäoline, et keegi väga endale uusi Coop Panga aktsiaid ostma hakkaks.
"Esimesed nädalad tulevad aktsiale ilmselt närvilised, sest kõik investorid said emissiooni käigus täpselt nii palju aktsiaid, kui soovisid ja kohe juurde ostma neid ei torma. Küll otsib väljapääsu tavapäraselt IPO-des osalev spekulatiivne kapital, mistõttu on esimestel nädalatel turul ilmselt müügisooviga investoreid rohkem kui ostjaid," rääkis Kaseväli.
Igasta tõi välja, et stabiliseerimise otstarbeks mõeldud ülejaotusoptsioon on umbes kaheksa protsenti tehingu baasmahust tavalise 15 protsendi asemel, mis piirab korraldajate võimet järelturgu stabiliseerida. Lisaks märkis Igasta, et tema oleks emitendile ja müüjatele soovitanud kogunõudlust sajaprotsendiliselt mitte rahuldada ja teha tehing veel väiksemas mahus, et järelturule jääks veidigi rahuldamata nõudlust.
"Viimane Balti esmaemissioon, kus jaele anti sada protsenti allokatsiooni, oli Leedu Telekom aastal 2000. Tagantjärele vaadates võib väita, et toona suur jaeallokatsioon lühiajaliselt investoritele rõõmu ei valmistanud. Aga tegemist oli ka tol hetkel hoopis teise olukorraga. Tehing toimus vahetult peale dot-com mulli lõhkiminekut ja kõik telekomi sektori aktsiad tulid alla," märkis Igasta.
"Eks saab näha, kuidas järelturg kujuneb. Esimesed paar päeva saavad üpris põnevad olema," ütles Igasta. "Eduka IPO üldtunnustatud definitsion on selline, kus mõlemad pooled, nii emitent kui investorid, võidavad ehk emitent saab eesmärgi täidetud ja aktsia kaupleb stabiliseerimisperioodil mõõdukalt üles. Seda, kas see oli sada protsenti edukas tehing, oskame öelda, kui stabiliseerimisperiood lõpeb. Eeldatavalt detsembri lõpus või jaanuari alguses."
Coop Panga esmane avalik pakkumine (IPO) märgiti täis 71 protsendi ulatuses plaanitust. Aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot, mis on pakkumise hinnavahemiku alampiir. Aktsiatega kauplemine börsil algab plaanide järgi 9. detsembril.
Pakkumises osales kokku 10 879 investorit, kes märkisid kokku 33 miljonit pakkumise aktsiat. Jaeinvestorite märkimine ületas ootusi, kuid institutsionaalsete investorite märkimine jäi oodatust tagasihoidlikumaks.
Toimetaja: Huko Aaspõllu