"Eesti on alati pooldanud ja pooldab ka edaspidi samme, mis teevad maksudest kõrvalehoidumist keerulisemaks ning edendavad rahvusvahelist koostööd maksudega skeemitamise vastu. Antud olukorras tekkis probleem sellest, et maksualase direktiivi arutamist ja vastuvõtmist kavandati niiöelda vales nõukogus (COMPET), kuna muudatuse õiguslik alus on meie hinnangul vale ja selle vastuvõtmist plaaniti häälteenamusega," edastas rahandusministeeriumi pressiesindaja.

"Kõige õigem oleks seda teha majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN), kes arutabki maksupoliitikaga seotud küsimusi ning teeb nende osas otsuseid ühehäälsuse põhimõttel. Eesti koos üheksa liikmesriigiga valmistas sel teemal ette ka vastava avalduse," lisas pressiesindaja.

Arvamusele, et õiguslik alus ei ole korrektne, jõudis ka Euroopa Liidu Nõukogu õigusteenistus, märkis pressiesindaja.

Postimees kirjutas teisipäeval, et Eesti koos veel kümne riigiga blokeeris algatuse, mis oleks nõudnud hargmaistelt suurettevõtetelt igas liikmesriigis oma kasumi ja tasutud maksude kohta info avaldamist.

Valitsuses heakskiidetud seisukohtades öeldakse, et "Eesti ei nõustu direktiivi vastuvõtmisega, kuna leiab, et tulumaksualase teabe avalikustamise direktiivi õiguslikuks aluseks peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mis näeb ette otseste maksude ühehäälset ühtlustamist Euroopa Liidus ja mitte Euroopa Komisjoni pakutud artikkel 50 lõige 1, mille alusel ühtlustatakse kvalifitseeritud häälteenamusega raamatupidamise valdkonda. Seda põhjusel, et direktiivi eesmärgiks on võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimisega."

"Peame oluliseks, et Euroopa Liidus otsustakse maksude ühtlustamise üle jätkuvalt ühehäälselt ja seda ainult selliste õigus- ja haldusnormide suhtes, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist," lisatakse valitsuses kinnitatud seisukohas. 

USA ähvardab kaitsetollidega

Prantsusmaa ettepanekule kehtestada digimaks netihiidudele vastas USA ähvardusega rakendada kaitsetolle. Euroliidu liikmesriikidel pole seni õnnestunud kokku leppida ühtsetes maksustamispõhimõtetes.

Suurvõimuks kasvanud netikaubamaja Amazon töötab neil päevil võimete piiril ja logistikakeskused maailma eri paigus peavad nüüd kiirelt käitlema tellimusi, mis laekunud ennenägematu tulvana musta reede ja küberesmaspäeva ajal.

Ostjaid oli rohkesti ka Eestis, kuid maksud, mis iga ontliku ostutehinguga tuleb maksta, ei laeku meie riigieelarvesse, olgu siis kaup pärit mõnest euroliidus paiknevast laost või ka näiteks USAst.

Ent asi on keerulisem, kui tegu digitaalse kauba, näiteks teenustega. Prantsusmaa pakub, et netihiiud võiks maksta riigieelarvesse digimaksuna kolm protsenti oma käibest ja hiiu mõiste algaks 750 miljonilisest käibest.

USA kaubandusesindaja on digimaksu juba nimetanud diskrimineerivaks, näppu on vibutatud ka Itaalia ja Austria suunas. Karistuseks võivad olla uued tollid Euroopa kaupadele.

Euroliidule on iseloomulik, et maksuküsimustes toimetab iga liikmesriik omaette, aga nii on netihiidudel ka võimalus valida leebemaid kohtlejaid. Nii on Euroopa aadressina eelistatud Luksemburgi ja Iirimaad, ka Maltat. Kõrgete maksudega Saksamaa, Prantsusmaa ning Saksamaa jäävad aga sellest aust ilma.

Niisuguse nipitamise tõttu jäävad liikmesriigid ilma hinnanguliselt 50-70 miljardist maksueurost. Maksudebatis on sõelale jäänud kaks varianti. Üks variant on maksustada käivet, teine variant, mille eest püüab seista Eesti on lähtuda nn virtuaalsest tegevuskohast.

"Kui ühtset lähenemist ei paista, võib märgata liikmesriikide soolosid. Nii näiteks on Tšehhi ja Ungari üritanud maksustada reklaami. Maksuküsimused ongi liikmesriikide pädevuses. Ent kui OSCE, keda peetakse rahvusvahelise maksutarkuse keskuseks vahendusel võib sündida ühine lähenemine juba tuleval aastal, ütles rahandusministeeriumi Dmitri Jegorov.