Digimaksu kehtestamine tähendaks, et suured internetihiiud nagu näiteks Facebook, Google, Amazon või Apple peaksid hakkama siinse reklaami või sisu üleslaadimise eest makse maksma. Kohalikud meediamajad leiavad, et praegu maksavad meie meediaettevõttedd suurte internetihiidudega võrreldes 4,5 korda rohkem makse. Lukas toetab digimaksu kehtestamist ning küsimus on tema sõnul vaid selles, kas maksustada ainult reklaami või ka üleslaetavat sisu.

''Minu isiklik seisukoht on, et suurkorporatsioonid - jah nad on peamiselt Ameerika omad, näiteks Google ja Facebook - peaksid maksma ka kohalikele meediaettevõtetele Euroopas. Antud juhul siis Eestis, kui nad laadivad üles siinset sisu ja kasutavad siinset reklaamiruumi ise tulu teenimiseks. Selline maksmine oleks kindlasti õiglane," ütles Lukas ERR-ile.

Lukase sõnul liigub üha rohkem ajakirjanduslikku sisu internetti ning oluline on säilitada see eestikeelsena.

''On täiesti rahvuse püsimise võtmeküsimus, kas see on eestikeelne ja kas seda suudetakse eestikeelsena teha. Suur osa rahast praegu siinsest meediamaastikust liigub juba Eestist välja nende samade Facebooki ja Google'i kaudu ja Eesti meediatootjad muutuvad sellega nõrgemaks ja on ohus üldse eestikeelne ajakirjandusruum," rääkis ta.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles eelmisel nädalal, et valitsuses on kaks erakonda (EKRE ja Isamaa - toim.), kes uute maksude kehtestamist ei soovi.

"Selle valitsuse koalitsioonileppes on kirjas, et me uusi makse ei tee. Ehk kui me räägime digimaksust, siis üks teema on see, kas seda saab teha või ei saa, teine teema aga see, kas me seda tahame teha või ei taha. Ja vastus on see, et vähemalt kaks erakonda selles valitsuses on sellised, kes uusi makse ei taha," rääkis Helme usutluses ERR-ile.

Isamaasse kuuluv Lukas ütles aga esmaspäeval, et digimaksu kehtestamine ei tähenda uut siseriiklikku maksu.

''Piiriülese digimaksu puhul, see ei ole Eesti-sisese maksu kehtestamine, see on ikkagi palju laiem plaan, nii et mina ei võtaks seda uue täiendava Eesti-sisese maksu kehtestamisena,'' ütles Lukas. ''Oleks väga halb, kui Euroopas üldiselt see maks hakkab kehtima suurtele korporatsioonidele ja Eestis mitte.''

Martin Helme sõnul ei soovi Eesti digimaksu kehtestamist ka seetõttu, et Eesti ei taha sattuda konflikti USA-ga.

"Kui paneme kokku vastuse alguse, et me ei taha uusi makse ja vastuse lõpu, et see tekitab meile poliitilise vastasseisu Ameerika Ühendriikidega, siis ma ei näe erilist realistlikku šanssi, et me lähiaastatel sellega edasi liiguks," tõdes Helme.

Lukase sõnul on siin küsimus aga eestikeelse ajakirjanduse säilimine.

''Mina vaatan asju rahvuslike huvide seisukohast ja rahvuslikes huvides on kindlasti see, et eestikeelne ajakirjandus säiliks ja oleks majanduslikult elujõuline,'' ütles Lukas. ''Kui me vaatame Eesti kultuuriruumi seisukohalt, siis on ilmtingimata vajalik täiendava maksu kehtestamine, et rahad ei liiguks Eestist välja.''

Eesti meediaettevõtted on konkurentsi parandmiseks palunud ka veebiväljaannete käibemaksu alandamist sarnaselt paberväljaannetele. Paberväljaannete käibemaks on praegu 9 protsenti, kuid digitaalsete väljaannete käibemaks 20 protsenti.

Sügisel tegi kultuuriminister digitaalsete väljaannete ja E-raamatute käibemaksu alandamiseks pöördumise ka rahandusministeeriumile.

''Me peame arvestama, et raamatute lugemine ja meedia tarbimine muutub ja seda sisu ei saa edastada niimoodi, et see oleks kuidagi kahjulik tootjatele, selle tõttu madalam maks annaks neile võimaluse paremat sisu toota,'' lausus Lukas. ''See ei ole mingi uus maks, käibemaks on ka praegu olemas nendele väljaannetele, nii et seda ei peaks Martin Helme kartma, sest koalitsioon on kokku leppinud, et uusi makse ei kehtestata, siin on maksuprotsendi küsimus.''