Statistikaamet on alates 2010. aastast teinud ettevalmistusi, et 2021. aastast saaks Eesti üle minna registripõhisele loendusele. Meetodi hindamiseks on korraldatud kaks prooviloendust, neist esimene toimus 2016. aastal, teine tänavu.

Teise prooviloenduse tulemusi tutvustades tõi statistikaamet välja, et kõik registrite andmetel moodustatud loendustunnused on kooskõlas rahvusvaheliste kvaliteedinõuetega. "Eesti registritest saame Euroopa Liidu riikide jaoks kohustusliku loendusinfo kätte," ütles statistikaameti peadirektor Mart Mägi.

Samas soovivad eelkõige teadlased saada loendusega andmeid, mida registrites ei ole. Seetõttu kaalub statistikaamet 2021. aastal läbi viia kombineeritud registripõhist loendust.

"Loendusprogrammi lisatunnuste – usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, iseõpitud võõrkeeled – kohta registrites andmeid pole ja neid tuleb uuringuga inimestelt otse küsida," selgitas Mägi.

Statistikaamet peab loendusmeetodi ära otsustama selle aasta jooksul. Valiku tegemisel on üheks kaalukeeleks ka maksumus.

Eesti on viimase kümne aasta jooksul loenduse ettevalmistamiseks teinud ligi 16 miljoni euro ulatuses kulutusi, millest ligikaudu pool on läinud ministeeriumidele registrite arendamiseks. Kui teha registriandmetele lisaks valikuuring, läheb see maksma lisaks kolm kuni viis miljonit eurot ja selle raha on valitsus järgmiseks kolmeks aastaks juba lubanud eraldada. Seda meetodit soovitab ka statistikanõukogu. Kui teha traditsiooniline küsitlusuuring ehk niinimetatud tavaloendus, peaks juurde lisama 11 kuni 13 miljonit eurot, märkis Mägi.

Teisipäeval tegid 36 teadlast statistikaametile pöördumise, kus seati kahtluse alla statistikaameti soovi korraldada 2021. aasta rahvaloendus registripõhiselt kombineerituna valikuuringuga. Statistikaamet lükkas väited tagasi.