Allan Puur selgitas "Ringvaates", et registreid, millest rahvaloendusel andmeid võtta, on üle 25. Peale selle näeb statistikaameti plaan ette, et nende andmete kohta, mida registrites pole, kuid mida peetakse Eestis oluliseks ja mille kohta on traditsiooniliselt andmeid kogutud, küsitakse informatsiooni otse inimestelt.

Puur tõdes, et erinevates serverites on kahtlemata inimeste kohta palju andmeid, kuid küsimus on selles, kui hästi ja täpselt need tegelikkusele vastavad. "Tänane teadlaste poolne tähelepanu juhtimine oligi suunatud sellele, et mitte kõike ei saa sealt tõetruult kätte," "ütles ta.

"Statistika, sealhulgas rahvaloenduste mõte seisneb selles, et nad püüavad tegelikkust võimalikult tõetruult peegeldada. Kui see tegelikkus ei ole registrites nii täpselt võtta valmiskujul, siis on inimene selle täpse informatsiooni kandja ja andja," lisas ta.