Otsustamise lükkas valitsus siiski jaanuarisse, kuna vajaminevat raha alles otsitakse.

See otsus, et 2021. aasta rahvaloendust ei tehta puhtalt registripõhiselt, sündis juba mõnda aega tagasi. Täna pidi statistikaamet teatama, kas lisaks registrite kasutamisele küsitletakse 60 000 inimest või minnakse ukse taha kõigile, kes veebiankeeti ei täida.

Viimane variant vähendaks rahvaloenduse veamäära neljalt-viielt protsendilt 2,5 protsendini. Samas maksaks see kaheksa miljonit eurot rohkem. Tänaseks plaanitud statistikaameti pressikonverents jäi ära, sest vabariigi valitsuses kaks päeva arutatud küsimus vastust ei leidnud.

"Küsimusele, kust leiab rahandusminister raha, on vastus väga lihtne. Eks ta läheb teiste ministrite juurde ja ütleb, et teil on siin vaja kuskil kokkuhoidu teha," ütles Helme ERR-ile.

Statistikaameti peadirektor: lisarahastusega paraneb nende tunnuste kvaliteet, mille kohta registrites infot pole

"Täpsustuseks rahandusministri kommentaarile rahvaloenduse osas märgime, et kõikse loenduse toimumiseks vajaliku lisarahastusega paraneb nende tunnuste kvaliteet, mille kohta registrites infot pole," selgitas statistikaameti peadirektor Mart Mägi pressiesindaja vahendusel.

"Registrites ei leidu: usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, registreerimata kooselu ja võõrkeelte oskus. Neist usk ja tervis on vastamisel vabatahtlikud," lisas ta.
 
Statistikaameti juhi sõnul vastavad valikvaatluse rakendamisel loenduse lisatunnuste küsimustele ca 60 000 inimest, kõikse loenduse puhul kogu elanikkond (1,3 miljonit). "Valikvaatluse korraldamine lisatunnuste kohta info saamiseks läheb maksma viis miljonit ja selle on Vabariigi Valitsus juba eraldanud. Lisatunnuste info küsimisel kogu elanikonnalt on vaja leida veel kaheksa miljonit, sest siis tuleb luua täiesti uus infosüsteem, palgata 3000 küsitlejat jne."
 
Statistikaamet kogub loendusel andmeid 52 tunnuse kohta, neist 47 info tuleb registritest.