36 teadlast seadsid kahtluse alla vaid registripõhise rahvaloenduse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eelmisel rahvaloendusel koputas loendaja uksele - teisipäeval selgub, kas nii viiakse läbi ka 2021. aasta rahvaloendus või toimub see registritepõhiselt.
Eelmisel rahvaloendusel koputas loendaja uksele - teisipäeval selgub, kas nii viiakse läbi ka 2021. aasta rahvaloendus või toimub see registritepõhiselt. Autor/allikas: SCANPIX/POSTIMEES/MARGUS ANSU

36 sotsiaal-, humanitaar- ja terviseteadlast kirjutasid avaliku märgukirja, milles seavad kahtluse alla statistikaameti soovi korraldada 2021. aasta rahvaloendus vaid registripõhiselt.

Teisipäeval otsustab valitsuse loenduskomisjon, mil viisil Eesti 2021. aasta rahvaloendust korraldatakse. Statistikaamet ettepanekul toimuks loendus täielikult registripõhiselt, aga sellele lisanduks 60 000 vastajaga valimiuuring, et koguda teavet nende nähtuste kohta, mis registrites ei kajastu.

36 teadlase hinnangul ei võimalda selline meetod täita rahvaloenduse peaeesmärki – anda täpne ja usaldusväärne ülevaade rahvastiku hetkeseisust. Nad toovad välja, et täielikult registripõhine lähenemine ei arvesta, et inimeste elukohateave on Eesti registrites suurusjärgu võrra ebatäpsem kui registripõhise rahvaloenduse eeskujumaades.

"Näiteks Norra, Rootsi ja Soome statistikaametite andmeil puudutab see probleem neis riikides vaid kahte kuni viite protsenti elanikest, Eestis aga 20–25 protsenti. Elukohaandmete sedavõrd suur ebatäpsus ei võimalda ka hulga teiste oluliste loendustunnuste usaldusväärsust tagada."

Statistikaamet soovitab lähenemist, mille puhul olulised loendustunnused, näiteks isiku elukaaslane prognoositakse matemaatiliste mudelite abil.

"See läheb vastuollu põhimõttega, et loendus on tegelikkuse statistiline vaatlus, mitte mudelite abil loodud arvutisimulatsioon. Lisaks tooks mudeldamine kaasa tulemuste suure ja süstemaatilise moonutuse," märgivad teadlased.

Tegelikest kooselupaaridest suudetaks teadlaste sõnul nii tuvastada umbes 85 protsenti, pereloomeeas rahvastiku puhul aga vähem kui 70 protsenti. Sellise veaga loendusandmed ei võimalda pöördujate sõnul teha usaldusväärseid järeldusi.

Loenduse asendamine valimiuuringuga läheb teadlaste arvates vastuollu ka loenduse teise aluspõhimõttega, milleks on teabe kogumine ühiskonna kõigi liikmete kohta.

"Valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, sest valimisse sattunute omadused ei peegelda kogu rahvastikku täpselt. Isegi suure valimiga uuringus on väikeste rühmade esindajaid vähe ja esindusviga märkimisväärne, loenduse puhul aga esindusviga ei teki."

Teadlaste väitel on statistikaamet neist probleemidest teadlik, kuid ei pea neid oluliseks. "Näiteks prooviloenduse hindamise kriteeriumid on ameti poolt seatud nii, et probleemide olemasolu ei takista tulemusele siiski kõrget hinnet andmast."

Pöördumisele allakirjutanud peavad küll registripõhise andmekorralduse arendamist Eesti jaoks strateegiliselt õigeks teeks, kuid arvestades registrite praegust ebatäpsust, tuleks 2021. aasta rahvaloendus korraldada kombineeritud meetodil. Nii saadakse loendusandmete enamus küll registritest, kuid andmed, mida registrites ei ole või mille kvaliteet ei ole rahuldav, kogutaks otse inimestelt, kasutades maksimaalselt e-loenduse võimalusi.

Pöördumisele kirjutasid alla: Birute Klaas-Lang, Jüri Allik, Dago Antov, Raul Eamets, Jaanus Harro, Veronika Kalmus, Mihkel Kangur, Margit Keller, Martin Klesment, Hill Kulu, Rainer Kuuba, Valter Lang, Äli Leijen, Mall Leinsalu, Lauri Leppik, Karl Pajusalu, Hannes Palang, Michel Poulain, Allan Puur, Mati Rahu, Tiina Randma-Liiv, Tiit Rosenberg, Luule Sakkeus, Jüri Sepp, Merike Sisask, Mihkel Solvak, Marek Tamm, Tõnu-Andrus Tannberg, Randar Tasmuth, Tõnu Tender, Karmen Toros, Jaan Undusk, Anneli Uusküla, Urmas Varblane, Toomas Veidebaum, Triin Vihalemm.

 

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: