"Elektroonne eeltäidetud küsitluse ankeet võiks sarnaneda ideelt eeltäidetud tuludeklaratsiooniga, mis võimaldab tulusid deklareerida vaid mõneminutilise ajakuluga. Eesti rahvaloendusest saaks seeläbi kõige mugavam, aga ühtlasi ka kõige täpsem rahvaloendus, mis toetab igati ka meie riigi edumeelsust ja e-kuvandit," märkis Solman.

Rahvastikuministri ettepaneku kohaselt jääks loendatavale võimalus osasid eeltäidetud vastuseid e-keskkonnas muuta või täiendada, juhul kui andmed on aegunud või valed, mis tagab teadlaste poolt soovitud tõepärasuse ja andmekvaliteedi. Ankeedis eeltäidetud andmete täiendamise võimalus oleks näiteks selliste tunnuste puhul nagu elukoht, perekond, haridustase, rahvus, emakeel, eesti keele oskus, eluaseme kütte tüüp jne, kuna nende tunnuste registriandmed ei vastata alati tegelikule olukorrale.

"Osasid andmeid nagu isiku sugu, sünniaasta, kodakondsus, abieluseis, laste arv jne, millel on dokumenteeritud ja õiguslik alus, loendatav ise muuta ei saaks. Küll aga saaks ta lisaväljale märkida juurde õiged andmed, kui eeltäidetud andmed ei vasta tema hinnangul tegelikule olukorrale. Sel juhul soovitatakse tal ankeeti täites ühtlasi pöörduda vastava registri poole ja esitada dokumendid, et andmed dokumendi alusel ka registris parandada."

Sarnaselt eeltäidetud tuludeklaratsiooniga peaks ka eeltäidetud ankeet olema avatud tutvumiseks juba enne loenduse algust. See võimaldaks inimestel aegsasti üle vaadata, kas eeltäidetud andmed on õiged ning vajadusel ametiasutustega ühendust võtta registriandmete täpsustamiseks.

"Vajadus ukselt uksele loenduse järele oleks pakutud lahenduse korral vaid neil juhtudel, kui ankeeti e-loenduse raames ei esitata. Arvestades, et eelmisel loendusel vastas üle kahe kolmandiku e-loenduse kaudu ja kümne aastaga on e-kirjaoskus kindlasti veelgi paranenud, ei kujune loendajate töö maht tõenäoliselt liiga suureks," märkis Solman.

Rahvastikuministri hinnangul võiks loenduse läbiviimise ja loendatajate värbamise hõlbustamiseks kaaluda loendajatele antava puhkuse sisseviimist sarnaselt õppepuhkusega.

"Olen vajadusel valmis panustama vastava seadusemuudatuse väljatöötamisse. Samuti võib loenduse läbiviimisel kaaluda valimiste korralduse eeskuju ning luua piirkonna keskustesse, suurematesse kaubanduskeskustesse ja teistesse enam külastatavatesse paikadesse ajutised loenduspunktid, kus loendaja abistab vajadusel ankeedi ülevaatamisel ja kinnitamisel, mis võib veelgi vähendada kodukülastuste vajadust," pakkus Solman.

Rahva ja eluruumide loendus toimub 2021. aastal. Algselt oli plaan see korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellele plaanile on teinud teravat kriitikat erinevalt teadlased.