Sel nädalal saatsid 36 teadlast valitsusele avaliku märgukirja, milles seavad kahtluse alla statistikaameti soovi viia 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendus läbi vaid registripõhiselt, millele lisanduks valimiuuring, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Teadlaste pöördumises seisab, et statistikaameti plaanitav loendusmeetod ei võimalda anda täpset ja usaldusväärset ülevaadet rahvastiku hetkeseisust. Üks allakirjutanutest, Tartu ülikooli professor Raul Eamets toob võrdluse juriidikast - Eestis reguleerivad meie elu kõikvõimalikud seadused, ometi on olemas ka põhiseadus, mis on kõige ülene. Seda peaks olema ka rahvaloendus, mis puudutaks iga Eesti elanikku. Loendus annaks tema hinnangul võimaluse registreid ja valimiuuringute põhjal saadud andmeid täpsustada ja täiendada.

"Meil peab olema mingi alus, kus võime olla 100 protsenti kindlad, et oleme kõik inimesed üle lugenud, kes Eestis elavad. See on osa riigist. Kui me tahame olla iseseisev riik, siis me peaksime ka teadma, kes meil siin elab ja kui palju neid täpselt on," kommenteeris Eamets.

Statistikaameti praeguse kava kohaselt lisanduks registritele 60 000 vastajaga valimiuuring, mille põhjal tehakse siis üldistus. Just siin näevadki skeptikud ohtu, et mudeldades saame pildi, mis ei vasta päriselt tegelikkusele.

"Mudeli ennustusvõimsust saame me ikkagi kontrollida tõelisuse järgi. Rahvaloenduse mõte on ikkagi selles, et iga kümne aasta järgi vaadatakse üle see, kuidas rahvastik on vahepeal muutunud. Me teeme vahepealsel ajal väga palju uuringuid, kus saame antud ajahetke teada või konkreetset probleemi vaadata," rääkis tervise arengu instituudi teadusdirektor Toomas Veidebaum.

Statistikaameti juht Mart Mägi pareeris, öeldes, et ka n-ö ukselt ukselt saadud infoga ei saa registreid parandada.

"Informatsioon, mis antakse statistikaametile inimese poolt isikustatud kujul, ei tohi siit kuhugi minna. Me ei saa nende andmete alusel ka registreid parandada. Tegelikult see tegeliku ja registreeritud elukoha probleemi lahendamine ei ole mitte rahvaloendus, vaid see, kas me jõustame tugevamalt elukoha kirjapanemist või kaotame ära soodustused, mis täna on sageli põhjusena, miks inimene on registreeritud teisele kohale, kus ta elab," selgitas Mägi.

Teadlased tunnevad oma märgukirjas muret ka sellepärast, et mudeldades ei saadaks selget ülevaadet sellestki, kes kellega koos elab. Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juht Lea Danilson-Järg jagab seda muret. Nii sooviks ministeerium teada, kuidas meie noored iseseisvuvad, millal pere loovad.

Ka näitavad Danilson-Järgi väitel registrid hetkel, justkui oleks erinevalt senisest praktikast hakanud rohkem sünnitama linnas, mitte maapiirkondades elavad naised.

"Juhul kui see tõepoolest tõele vastab, et maapiirkondades on sündimus muutumas madalamaks kui linnapiirkondades, siis kindlasti tuleks poliitikameetmed üle vaadata - kas on erinevate teenuste lahkumine maapiirkondadest, koolivõrgu kokkutõmbamine, sest kuskil peavad need põhjused olema," rääkis Danilson-Järg.

Kuna tegu on ka eluruumide loendusega, siis nähakse ohtu selleski, et väga tihti ei kanna inimesed registrisse kodus tehtud uuendusi-parendusi.

"Lasterikastel peredel on - vähemalt oli eelmise rahvaloenduse ajal - väga suur ruumikitsikus. Riik on nüüd vahepealsel ajal kõvasti toetanud lasterikaste perede eluaseme soetamist, renoveerimist ja kindlasti me tahaksime näha, kas olukord on paranenud," ütles Danilson-Järg.

Juba 2011. aasta loenduse järel võeti Eestis siht, et järgmine tuleb registripõhine. Detsembri alguses lõppes statistikaametil puhtalt registripõhine prooviloendus ja hinnati kõigi 26 registri kvaliteeti, mida rahvaloendusel kasutatakse.

Mart Mägi sõnul on Eesti registrid maailmatasemel. Prooviloenduses otsiti vastuseid 52 tunnusele, millest 38 on Euroopa Liidu poolt kohustuslikud. Mägi sõnul ei andnud registrid vastuseid vaid viiele tunnusele nagu usk, tervisest tulenevad piirangud, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus ja iseõpitud võõrkeeled. Nüüd ongi kaalumise koht, kas piisab nende küsimuste üle küsimist 60 000 vastajalt ja teha nende pealt üldistus või pärida seda kõigilt eestimaalastelt.

"Kuna me otsime piiratud hulka tunnuseid - me otsime viite tunnust -, siis tavaloendus läheb maksma täiendavalt sellele registripõhisele osale umbes 13 miljonit eurot," ütles Mägi.

Samas, juba 2011. aasta rahvaloenduse ajal täitis 67 protsenti eestimaalastest küsimustiku internetis ja arvestades netipõlvkonna pealekasvu, oleks see protsent nüüd veelgi kõrgem, usuvad teadlased.

"See koll on natukene väiksem kui seda täna üritatakse maalida - et me peame kõik inimesed läbi käima, et me ei saa ustest sisse, et see maksab meeletult palju. See asi tuleks ikkagi üle vaadata. Me oleme ikkagi digiriik," sõnas Eamets.

"Eestis on umbes 25 protsenti elanikkonnast, kes ei tule veebi vastama. Nendele - kui me räägime tavaloendusest, siis me peame jõudma iga inimeseni, absoluutselt iga inimeseni - me peame saatma küsitlejad koju. See tähendab umbes 400 000 inimest, mis tähendab, et me peame palkama umbes 2400 küsitlejat," kommenteeris Mägi.

Mart Mägi rõhutas, et midagi pole lõplikult lukus ja oodatakse veel ka valitsuse seisukohta. Kõige hiljemalt peaks moodus, mismoodi rahvaloendus siiski läbi viiakse, olema tehtud selle aasta lõpuks.