"Siin on meil kaks aspekti. Esimene aspekt on tulemuse täpsusaste ja teine kui palju see maksma läheb," rääkis Estonian Business Schooli (EBS) õppejõud ja statistikanõukogu esimees Kaarlep ERR-ile.

Valikuuring, mille käigus küsitletakse 30 000 leibkonda ehk umbes 60 000 inimest, annab statistikaameti analüüsi põhjal kohaliku omavalitsuse tasandil väiksema kuni viieprotsendise vea, ütles Kaarlep. "Ja viieprotsendine viga on statistikas üldlevinud, kui rääkida üleüldse statistikateooriast. Seal on aru saadud, et ei ole võimalik saada ühegi asja puhul sajaprotsendilist täpsust, viieprotsendine viga loetakse sellisel juhul piisavalt täpseks, et teha selle põhjal järeldusi. Ehk kõik, mis on alla viie protsendi, saab statistikateoorias täielikult aktsepteerida," rääkis Kaarlep.

Kui teha kõikne loendus, siis peaks statistiline viga jääma nelja protsendi piiresse, lisas õppejõud. "Tavaloenduse puhul, kui on suurem kogum, siis on ka suurem alakaetus, mis tähendab, et kõiki inimesi ei saada küsitlemisperioodi jooksul lihtsalt kätte," selgitas nõukogu esimees. Tema sõnul näitavad statistikaameti andmed, et 2011. aasta loenduse ajal oli alakaetus neli protsenti.

"Ehk selles osas on teadlastel (kes soovivad kõikse loenduse korraldamist - toim.) õigus, et see annab täpsema tulemuse. Aga kui me räägime siin ühest protsendist? Siis see üks protsent läheb kõigi meie inimeste taskust päris palju maksma," lisas Kaarlep.

Statistikanõukogu esimees viitas rahandusministeeriumi hinnangule, et kõikse loenduse korraldamiseks kulub täiendavalt umbes 10 miljonit eurot. "Aga praegu on see minu arust pigem konservatiivne hinnang. Ja siia on arvestatud ainult töötasu, mis tuleb küsitlejatele täiendavalt maksta. Aga siin ei ole sisse arvestatud seda, mis väärtus jääb loomata nende inimeste poolt, kes samal ajal saaksid kuskil mujal töötada," lisas ta.

Kaarlepi sõnul toetas enamus statistikanõukogu liikmetest valikuuringuga piirdumist. "Võib-olla ma väljendan emotsionaalselt, aga meil ei olnud südant seda kümmet miljonit kuskilt mujalt ära võtta. Samas kui mõelda selle peale - ma olen ju ise ka ülikoolis õppejõud ja ma näen väga selgelt - kasvõi näiteks teadusele oleks raha juurde vaja," rääkis Kaarlep.

"Eks enamus teadlasi näevad, et teadusele oleks raha juurde vaja. Aga grupp teadlasi arvab, et tegelikult peaks kulutama kümme miljonit hoopis tavaloendusele ühe protsendi lisatäpsuse saavutamisel. Siin tekib minu jaoks loogikaviga. Emotsionaalselt ma võin ju neist aru saada, aga ratsionaalselt mõeldes - me saavutame üheprotsendilise täiendava täpsuse, aga samas võtame kuskilt mujalt selle kümme miljonit ära, mida meil oleks võimalik kulutada," rääkis ta.

Statistikanõukogu ülesanne on nõustada riikliku statistika tegijaid - statistikaametit, Eesti Panka ning rahandusministeeriumi ja selle 11 liikme hulgas on statistikaameti, Eesti Panga ja andmekaitse inspektsiooni esindaja ning kaheksa riikliku statistika tarbijate ning andmeesitajate esindajat ja eksperti. Statistikanõukogusse ekspertide määramisel on lähtutud põhimõttest, et esindatud oleksid statistika, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, keskkonna, majanduse ja põllumajanduse asjatundjad. Statistikanõukogu tööd juhib esimees, seisab nõukogu kodulehel.

Kaarlep on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusinsenerina ja kaitsnud magistrikraadi EBS-is. Kaarlep töötas aastatel 1993–2014 rahvusvahelises audiitor- ja konsultatsioonifirmas PricewaterhouseCoopers (PwC) tippjuhina. Alates 2014. aastast tegutseb Kaarlep rahvusvahelise juhtimis- ja finantskonsultandina. 2015. aasta septembris valiti ta Tallinna Sadama nõukogusse, kus ta täidab ka auditikomitee esimehe ülesandeid. 2016. aastast on Kaarlep ka EBS-i majandusteooria ja rahanduse õppetooli lektor ning kirjutab samas ülikoolis doktoritööd.

Statistikaamet: tavaloendus tähendab 400 000 inimese küsitlemist

Eesti korraldab 2021. aasta rahvaloendus kombineeritud meetodil, mis tähendab registripõhist loendust ja sellele lisaks soovitab statistikaamet valikvaatlust, mille käigus küsitletaks 60 000 inimest. Osa teadlasi on aga avalikkuses esitanud üleskutse korraldada siiski valikvaatluse asemel tavapärane kõiki elanikke haarav loendus. Valikvaatluse või kõikse loendusega soovitakse saada andmeid loendusprogrammi lisatunnuste - usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, võõrkeelte oskus - kohta.

Loenduse varasem eelarveprognoos kogumaksumuse kohta tehti arvestusega, et tuleb vaid registripõhine loendus, mille maksumuseks on 25 miljonit eurot. Statistikanõukogu soovitatud meetodil ehk valikvaatlusega kombineeritult suureneks loenduse eeldatav maksumus 3–5 miljonit eurot, seega oleks loenduse kogumaksumus kuni 30 miljonit eurot. Kombineerides registrite andmeid tavaloendusega, st kõiki inimesi küsitledes, suureneks loenduse kogukulu vähemalt 13 miljonit eurot, millest olulisemad kuluartiklid on uue veebipõhise kogumisrakenduse loomine ja loenduse läbiviimine. Loenduse planeeritavaks kogumaksumuseks kujuneks sellisel juhul 38 miljonit eurot ehk 29 eurot elaniku kohta, selgub statistikaameti esitatud andmetest.

Eelmisel loendusel esitas Eestis interneti vahendusel oma andmed 67 protsenti elanikest, mis oli sel ajal rahvaloenduste maailmarekord. Hetkel kehtiv rekord on 68 protsenti.

"Aastakümnete pikkune kogemus erinevate veebiküsitluste läbiviimisel annab kindluse öelda, et maailmarekordist paremat tulemust on keeruline ka e-Eestil üle lüüa. Seega kui e-loendusel osalejad on ankeedi õigesti täitnud, peab loendaja kõikse loenduse puhul jõudma vähemalt 416 000 inimeseni, keda võib pidada kõige keerukamaks osaks loendatavatest. Sest lisaks neile, kes ei saa või ei oska internetis vastata, tuleb kätte saada ka need, kes ei soovi loendusel osaleda. Eelmisel loendusel oli vaja kolmandik veebis esitatud leibkonnaandmeid korda teha ja selleks tuli neid samu andmeid loendaja abil uuesti küsida," ütles statistikaameti registripõhise rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze.

Lisaks tähendab elanike kodude külastamine ka ajakulu, mis on sisuliselt ka kulu kogu ühiskonnale. 2011. aasta loendusel kulus kahe- kuni kolmeliikmelise leibkonna ankeedikomplekti täitmiseks internetis keskmiselt 51 minutit, küsitlejale vastates kulus vastajal 22 minutit, millele tuleb lisada küsitleja tööle kuluv aeg: eluruumist eluruumi liikumine, isikute otsimine ja kontakti saamine. Linnades on oluline mure trepikoja lukustatud uksest sisse saamine, maal elamu leidmine. Aega kulub ka loendatavate identifitseerimiseks ja vastama veenmiseks. Unustada ei saa ka küsitlejate värbamiseks ja koolitamiseks kuluvat aega, lisaks veel kõik vajalikud töövahendite soetamisega kaasnevad kulud, tõdes statistikaamet.

"Tavaloenduse suurim probleem on inimeste mitte kätte saamine loendamiseks. Eelmisel loendusel jäi loendamata 2,3 protsenti rahvastikust. Tavaloendusega ei ole võimalik üksiktunnuste osas saavutada sellist täpsust nagu registripõhise loendusega, mille puhul on suur osa andmeid dokumendipõhised, mis välistab eksitused, mida põhjustab leibkonnaliikme eest vastamine, unustamine ja soovimatus vastata," märkis ameti esindaja.