Simmi vabastanud kohtunik: seaduse ees on kõik võrdsed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Annemarie Gerassimov
Annemarie Gerassimov Autor/allikas: SCANPIX

Riigireetur Herman Simmi ennetähtaegse vabanemise otsustanud kohtunik tõdes, et seaduse ees on kõik võrdsed. Kohut julgustas Simmi vabastama nii tema kahetsus, vanglas leitud usk ning lootus lastega ära leppida. Vanalt ja haigelt inimeselt uusi kuritegusid ei oodata.

Tartu vangla hinnangul on tõenäosus, et Herman Simm kahe aasta jooksul uue kuriteo sooritab üksteist protsenti. Samas toetasid nii vangla kui prokuratuur Simmi ennetähtaegset vabastamist. Tartu maakohtu kohtuniku Annemarie Gerassimovi sõnul pole kellegi arvamus kohtule siduv.

"Loomulikult oli see väga tõsine kaalultusotsus. Oma praktikas olen ma nõustunud prokuratuuri ja vanglaga kui nad on soovitanud ennetähtaegset vabastamist, aga olen sellest ka teatud põhjustel keeldunud," ütles Gerassimov.

Põhjuseid, miks Herman Simm ennetähtaegselt vabastada, on kohtul terve nimekiri. "Herman Simm on vangistuses läbinud kõik talle määratud sotsiaalprogrammid ja täitnud korrektselt vangla eeskirju. Ta on kaplanitega suhelnud ning jumalateenistustel osalenud," rääkis Gerassimov.

Simm osales piiblitundides ja jumalateenistustel

Kaplani sõnul on Simm usklik inimene. Kuna Simmi karistuse alguses koos teistega jumalateenistuse ei lubatud, palus ta kaplanilt eraldi armulauda. Hiljem on Simm osalenud kõigis võimalikes tegevustes - piiblitundides, jumalateenistustel ja pühakirja lugemistel. Ka vabaduses soovib ta enda sõnul elada kristlikult.

Kohtuistungil kinnitas Simm, et ta on oma kuriteost aru saanud ja kahetseb toimunut. Seda enam, et pärast kinnipidamist katkestasid temaga suhtlemise nii tütar kui kasupoeg.

"Lootus saada lastelt andeks võib mõjutada teda edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, mis viiksid ta otsejoones vanglamüüride taha," ütles Gerassimov.

Samas on kohtule oluline, et ennetähtaegselt vabanevat inimest keegi ikkagi ootaks. Herman Simmi ootab naine, töölkäiv pensionär, kes võib aidata tal muuhulgas tasuda riigi ees laiuvat enam kui miljoni eurost võlga.

"Herman Simm ise andis lubaduse, et tema sooviks on tasuda kuni katseaja lõpuni igakuiselt vähemalt sada eurot kuus. Võib-olla on lootus tal tööd leida, aga see sõltub juba tema tervislikust seisukorrast," sõnas Gerassimov.

Kohtumääruses märgitakse eraldi ära ka peagi 73 aastaseks saava Simmi tervis. Hiljuti halvenes tema niigi kehv tervis veelgi, tarvis läks koguni erakorralist sekkumist. Nii usub kohus, et uue kuriteo sepistamise asemel keskendub Simm pigem oma tervise hoidmisele või koguni ellujäämisele.

"Üldiselt ollakse õiguskirjanduses seisukohal, et nii vanad inimesed ei soovi uusi kuritegusid toime panna, mis ju tähendaks nende vangistust sisuliselt elupäevade lõpuni," lausus kohtunik Gerassimov.

Kohus hindas ka seda, kas Simmil üldse oleks võimalik oma kuritegelikku teed jätkata. Üldine tõdemus oli, et vaevalt Simm uuesti tundlikule infole ligi lastakse. Ta võib küll mäletada saladusi, mida ta veel maha pole müünud, aga need pole ilmselt enam väärtuslikud. "Tänapäevases kiires maailmas on kogutud info tõenäoliselt niivõrd vananenud, et sellega ei ole midagi peale hakata," nentis Gerassimov.

Pealegi on Simm nii kriminaalhooldaja kui ilmselt ka teiste organite jälgimise all. Kohus ei pea tõenäoliseks, et Simm ise kellegi vaenulikuga ühendust võtaks.

Kavas on ennetähtaegse vabastamise korda karmistada

Annemarie Gerassimov tõdes, et Simmi kuritegu oli räige, kuid seadus lubab kaaluda kõigi kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist. "Eesti riik on õigusriik. Kõiki inimesi tuleb kohelda seaduses ette nähtud pügalate järgi, olenemata erinevate isikute ja huvigruppide arvamusest."

Aga seadusi saab alati muuta. Justiitsminister Raivo Aeg ongi algatanud seadusemuudatuse, mis muudaks teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise võimatuks. Aeg usub, et eelnõu võiks tuleva aasta alguses riigikokku jõuda.

Annemarie Gerassimov ütles, et ka seadusemuudatus peab olema kooskõlas Eesti põhiseadusele ja rahvusvahelise õigusega. Ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni artikkel keelab kedagi ebainimlikult ja alandavalt kohelda.

"Sellele on ka vihjanud Euroopa Inimõiguste Kohus, et näiteks eluaegsetel vangidel peab olema võimalus vabaneda ennetähtaegselt. Selline mehhanism peab seaduses olema fikseeritud," rääkis Gerassimov.

See ei tähenda, et kõik kinnipeetavad peaks ilmtingimata ennetähtaegselt välja saama. Aga olukord, kus vabanemislootus üldse puudub on kohtu hinnangul alandav ja Euroopa Inimõiguste konventsiooniga vastuolus.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: