Ma ei tea, kas ma ütlen teile nüüd uudise välja, aga ega nüüd taganeda enam kusagile ei ole. Peaministriga on kohtutud ja ilmselt järgmine nädal seisab ees käik Kadriorgu. Mida Jüri Ratas teile ütles?

Jüri Ratas tundis huvi, millega ma tegelenud olen, kuidas ma olen jõudnud nii kaugele, et ma olen valmis ministriks hakkama, mis on minu ettepanekud ja võimalused tagada töörahu ministeeriumis ja tema haldusalas ning üldküsimus, mis mees ma üldse olen tema jaoks.

Seda me natukene testime täna, mis mees te olete. Neid karisid nii poliitikas kui teie haldusalas on nii palju, et me ei jõua neid selle saatega kokku lugeda. Miks te selle ameti vastu võtsite?

Alati on miks-küsimused väga rasked küsimused.

Lihtne küsida.

Lihtne küsida, aga raske vastata. Tundes valdkonda ja olles ka selline inimene, et kus ma näen vigu, siis ma püüan alati aidata ehk kui ma tunnen, et ma saan kuidagi olla abiks oma teadmiste, oma mõtetega, oma võimalustega, siis peale ettepaneku tegemist - muidugi ma kaalusin seda väga pikalt - ma tegin otsuse, et ma olen valmis selle vastutuse võtma ja ministriks minema.

Te kaalusite kõvasti, ma saan aru. Pere oli konservatiivsem kui te ise?

Jah, seda küll.

Aga otsus langes.

Otsus langes. Ja isegi mitte läbirääkimised, vaid pigem olid need kahtluste ja ohtude paikapanemine, et mis see võib kaasa tuua ja mida on võimalik sellest võita. Pigem oli see hästi suur väljakutse ja nagu ma olen ka öelnud, et kui kodumaa kutsub, siis tuleb minna.

Te mõned päevad tagasi tunnistasite "Aktuaalses kaameras" päris ausalt, et natukene on hirm ka. Komplimendid! Sellist ausust iga päev ei kohta. Aga kas te ei karda, et EKRE tuumikvalija sellise avalduse peale peab teid natukene pehmoks?

Ei, ma ei usu seda. Ida-Virumaal ei ole pehmosid ehk me oleme alati valmis, küll mitte, lipp käes, igale poole minema, aga me oleme alati Eesti eest seisnud ja ma ei leia, et väike värin sees on pehmode tunnus.

See kõhklus kindlasti ei ole seotud teadmistega põllumajanduses. Aga Eesti sisepoliitika - kuidas te nendes suurtes mängudes kavatsete pinnale jääda?

Vastuvoolu ma kindlasti ujuma ei hakka, see on selge. Oluline on saada enda jaoks selgeks see, mida on võimalik muuta ja tuleb minna nii kaugele, et need muutused oleksid kõigi jaoks üheselt arusaadavad. Ja kui neid muutusi on vaja teha, et siis kõik saavad aru, et see on kõigi meie ühise tuleviku nimel.

Paar lihtsat küsimust, millele tõenäoliselt lihtsaid vastuseid ei ole. Teie esimene ja suur tööülesanne on töörahu tagamine ministeeriumi ja tema allasutuste vahel. Kuidas ometi seda saavutada?

Kellelegi ei hakata midagi otseselt ette heitma, pigem on see, et on vaja inimestega esmalt kohtuda, et teha selgeks, kes mille eest vastutab, kes kui hästi seda ala tunneb seal ja lähtuvalt sellest iga inimene, kui ta teeb oma tööd, siis ma usun, et ta on rahul sellega. Ja et ei tekiks omavahelisi hõõrumisi või ärategemisi. See on kõige olulisem praegu.

Kusjuures, kõige suurem lugu, mille te kohe kaela saate, läheb natukene teie kõige tugevamast kompetentsist eemale, sest aru saada, keda siis lõpuks kuulata listeeriaskandaalis - tunnistame ausalt - on ülimalt keeruline.

Kuulame mõlemaid pooli. Esimese asjana võib-olla ongi see, et kuulata ära mõlemad pooled - nii veterinaar- ja toiduamet kui ka ettevõtja -, et siis teha endale pilt selgeks, mitte hakata ajakirjanduse põhjal omale kohe positsioone valima.

Kas VTA on oma tööd hästi teinud? Peaminister ütles eelmisel nädalal, et M.V. Wool oleks pidanud oma tehase kohe nende uudiste välja tulles sulgema.

Kas sulgema või mitte, see oli ettevõtja otsus. Ma ei hakkaks kohe siin sildistama, et kas kinni panna. VTA teeb oma tööd, tema teeb kindlasti oma reeglite järgi, oma etteantud seadusandluse järgi. Kas selle info põhjal ettevõte peaks ennast sulgema? See on spekulatsioon praegu.

Mõned lihtsad küsimused veel. Mis siis ikkagi teie eelkäija Mart Järvikuga juhtus? Miks ta ebaõnnestus?

Ma ei tea, kas ta ebaõnnestus. Ma olen ka seda öelnud, et tema tugevused olid need, et ta on praktiliselt kokku kirjutanud EKRE maaeluprogrammi riigikogu valimisteks, kust väga palju punkte on toodud koalitsioonilepingusse. Neid punkte täitma hakates, ma arvan, et ta oli väga otsekohene, väga sirgelt läks. Võib-olla jäi talle ministeeriumi kaastöötajate mõistmine arusaamatuks, et nad saaksid ministrist aru. Võib-olla sõnumi väljendamine oli see, mis jäi kuskile pidama.

Seda võib ka natuke reljeefsemalt nimetada tõe rääkimiseks ja etteheidete rida võib jätkata, aga see võib-olla ei ole meie tänase saate eesmärk. Seda Alleri poliitilist närvi mul on nüüd võimalus testida, sest Järviku suust eile kõlasid Tori rahvamajas tähelepanuväärsed avaldused. Esiteks oli siis nüüd juba kurikuulsaks saanud lutikate avastamise aparaat Henn Põlluaasalt, mistõttu ta olevat ühe pealtkuulamisaparaadi oma kabinetist leidnud. Kas see on tõsiseltvõetav jutt?

Ma ei tea, kas ta leidnud on. Päris põnev oli seda uudist kuulata. Teadmata, kas need lutikad on või ei ole, eks kui tuleb majja minna, siis saame teada.

Tõsiselt räägite või?

Siis me saame teada, kas on lutikad. Ma ei oska öelda seda.

Igatahes, nüüd te teate, kellel see aparaat olemas on. Riigikogu esimehel on see olemas.

Jah, seda on hea teada.

Teine märkimisväärne avaldus, et Jüri Ratas on tugevalt kantslerite nõukogu mõju all ja see on süvariigi staap, kus on Reformierakonna õhkkond. Kas see kõlab usutavalt?

Kas ta just staap on, ma ei oska seda öelda. Kantslerite kinnitamine on valitsuse otsustada. Kantslerite ettepaneku tegemine, seda saab teha minister. Seda muidugi peab täpsustama, et kas ta on läbi ministri või tuleb see kõrgemate riigiametnike komisjoni läbi. Asudes ministrikohale, saan ma kindlasti nendele täpsemaid vastuseid anda.

Aga see mõte oli ilmselt hoopis selles, et kantslerid on mingisugune tsunft, kes keeravad Jüri Ratast sinna, kuhu tahavad.

Ma ei oska öelda, kas kantslerid käivad Jüri Ratasega eraldi koos istumas või mitte. Seda peab küsima Jüri Ratase käest.

Ja viimane päevapoliitiline test puudutab Martin Helme ja Sõnajalgade ümber käivat vaidlust. Kas te oskate kahe lausega ära öelda, kas rahandusminister ületas oma volitusi ja tegutses ühe ettevõtja huvides?

Ma ei oska öelda seda.

Väga hea. Neid küsimusi hakatakse teilt küsima, muide, palju varem kui 100 päeva pärast, sest seda praktikat Eestis viimastel aegadel antud ei ole.

Teie erakond EKRE on üsna sirgete ja krõbedate väljaütlemiste poolest tuntud. Kuidas teiega lood on, võtate kasutusse need?

Kui on vaja otse öelda, siis tuleb öelda. Selles mõttes, kui on midagi vaja teistmoodi teha, siis peab selle välja ütlema. Me ei oska aimata inimeste mõtteid, kui me seda välja ei ütle. Ja üldjuhul keerutamisega me viime selle protsessi aina kaugemasse tulevikku.

Nii et väljendid nagu "ajusurnud seltskond" ja "ajakirjandus on opositsiooni paramilitaarne tiib" on okei?

Ei, ma ei usu, et ta selles suhtes okei on. Ma arvan, et mingis kontekstis või mingis tähenduses oli ta öeldud ja mis osas ta siis seal seda välja ütles, eks seda peavad asjaosalised ise teadma.

Kuidas teile tänane Eesti poliitika tundub? Opositsioon ütleb, et ametis on Eesti ajaloo kõige nõrgem valitsus.

See on opositsiooni õigus öelda erinevaid mõtteid. Kas ta nüüd nõrgim on? Kindlasti ma ei usu seda. Mina leian, et see on üks parimaid kompromisside valitsus, kes teeb Eesti rahva heaks head tööd.

Jüri Ratas on oma tööga hakkama saanud?

Koalitsiooni juhtimisel praegu küll, jah.

Kumb korvpallis kõvem mees on, kas Ratas või Aller?

Aastaid tagasi oleme kindlasti kohtunud, aga pigem ma pakun, et vabavisetes olen ma võib-olla parem.

Esimene uudisväärtusega avaldus on nüüd sündinud.

Räägime siis natukene põllumajandusest lähemalt. Teil on üsna suur kogemus europrojektidega, te olete aidanud neid kirjutada, ise kirjutanud. Mitu traktorit ja lauta te Eestisse toonud olete?

Läbi projektide... tegelikult arvestust ei pea. Kuna kogemus on alates SAPARD-i ajast, siis eelmine periood 2007-2014 ja nüüd järgmine. Igal aastal on paar tükki. Kui algul pidasin arvestust, siis lõpuks oli see, et oluline on see, et tootja saaks rahulolu, et ta saaks oma vajalikud investeeringud tehtud.

Kirjeldage natukene, kui keeruline ühe põllumehe jaoks sellest kadalipust läbimurdmine on. Selleks on ikkagi vaja täiesti eraldi professiooni, kes sellega tegeleb.

Põllumehed on väga innovaatilised. Kindlasti on nad võimelised seda ka ise tegema. Nüüd on küsimus selles, et see aeg, mis selle peale läheb, kas ma selle aja jooksul teen mingit omale olulist tööd või ma tellin need asjad sisse ja lasen inimestel üle vaadata. Kindlasti on nüüd läinud bürokraatia väiksemaks, algusaegadel oli see palju suurem, oli enamus paberkandjal. Nüüd on läbi riigi registrite. Nende registrite ühildamine on järgmine samm, mida tasuks teha ja seda registrite ristkasutust oluliselt suurendada.

Euroopa bürokraatia reegleid me siin laua taga ilmselt ei murra, aga kas me Eestis oleme ise ka natukene liiga agarad ikkagi? Ma ei tea, meil on siin imelugusid räägitud erinevatel aegadel, et mitu kraanikaussi peab ühes köögis olema ja nii edasi.

Meie asi on mitte teha Euroopa Liidu seaduseid saksa täpsusega, et me keerame selle võlli veel rohkem üle. Jah, Euroopa nõudeid peab täitma. Küsimus on selles, kui täpselt ja kui rangelt me enda siseriiklikud asjad kirjutame tootja jaoks kokku. Täites Euroopa Liidu nõudeid, me oleme korrektsed, aga pole mõtet üle võlli käia sellega.

Sest naljaga pooleks, vaadates Kesk- ja Lõuna-Euroopa tänavakohvikuid, siis tekib küsimus, et kuidas nad üldse elus on veel?

Küsimus on selles, kes enne olid klubis ja kes hiljem liitusid.

Kui suur probleem Eestis on toetustega seoses pettused?

Pettused on selles mõttes tegelikult olnud üksikjuhtumid. Pigem on toodud protsent PRIA poolt välja... ma peast ei oska öelda otseselt. Need on üksikjuhtumid, kuid paraku need saavad alati kõige rohkem tähelepanu ja need vastavad organisatsioonid ehk PRIA, kes jagab eurotoetusi, nemad oma administreerimist kindlasti on parandanud ja nende pettuste avastamine on kindlasti suurenenud.

Küsimus on selles, et kas me üldse peame jõudma sinna pettuseni. Meil oleks vaja elimineerida juba enne seda, et ei peaks ütlema, hakkama rääkima, et see on pettus.

Jah, sest mõne ettevõtte jaoks hilisem tagasimaksmine, mis võib olla tingitud mõnest linnukese puudumisest, on katastroof.

Jah, seda kindlasti, et see on ellujäämise küsimus.

Rääkides veel kriisidest, siis põllumehed korraldavad teisipäeval Toompeal meeleavalduse ja see ei ole mitte uue ministri ametisse astumise puhul. Teie erakonnakaaslane Peeter Ernits kirjutab täna Facebookis: "Põllumajandust oma pärusmaaks pidavad sotsid ajavad põllumehed Toompeale. Andsime üleminekutoetusteks viis miljonit, kohe anname veel viis, aga seakisa jätkub." Ärme siis toonist räägi - või tahate sellest rääkida -, aga on see sotside üritus?

Seda ma ei oska öelda, kas ta on sotside üritus või mitte. Minule tuli informatsioon siis, kui ma veel ei olnud ka ministrikandidaat, et selline väljaastumine, meele näitamine tuleb. Ma loodan, et paljudel, kes sinna tulevad, on äratundmisrõõm, et oma inimene tuleb Toompealt välja. Ma usun, et ma saan sealt ka toetust ja kindlasti saab toetajatega räägitud.

Top-up toetuste vähene summa, mis meil sealt eelarvest seekord vastu vaatab, on üks probleem, miks põllumehed seal on. Põllumajandus-kaubanduskoja juht Olav Kreen ütleb Maalehes, et kõige solvavam on see, et neid unustati lihtsalt ära. Kuidas selline asi saab juhtuda läbirääkimiste käigus, et keegi ei märka, et 15 miljonit on puudu?

Läbirääkimiste juures kahjuks ei olnud. Kindlasti, kui see rida oli null, siis oleks pidanud keegi seda märkama. Nüüd sinna reale, loodame, et ilmub kümme miljonit. Loomulikult see on parem kui null. Aga järgmine aasta on ikkagi viimane aasta, kus on võimalik top-upi maksta, siis oleks muidugi õigustatud ootus, et ta oleks täiesti kaetud. Aga et ta null seal kunagi oli, kas see oli mingite eelarvereeglite põhjal või kuidas, aga siis ta tõesti võib tunduda sellisena, et ei ole märgatud või on ära unustatud.

Seda on tegelikult ka mitme erakonna esindajad öelnud, et minister vastutab, siin ei ole kellegi kaela lükata.

Jah, täpselt, minister vastutab. Õnneks või kahjuks nüüd ametit vastu võttes pean see mina olema.

Euroopas käib praegu järgmise eelarveperioodi läbirääkimiste protsess. See on üsna huvitavas faasis. Kui reaalne üldse on see, et me siin Eestis teeme kõva kisa ja saame Brüsselist paremad tulemused ja tingimused?

Meile on oluline see, et kui on põllumajandustootjate toetus taga, siis on alati võimalik mitte just lisanõudmistega, aga oma vajadused tugevamalt välja tuua. Ja kui meil tulevad Läti tootjad, Leedu, Poola... Eelnevatel aastatel on täpselt samamoodi olnud, et on ühtselt mindud läbirääkima ja läbi selle saadud ka paremad tingimused.

Meie otsetoetused on vaieldamatult madalamad, need on vist 2020 kaks kolmandikku Euroopa Liidu keskmisest? Mingist võrdsusest ei ole siin juttugi.

Jah, me ei saa rääkida ühtsest põllumajanduspoliitikast, me räägime selles mõttes ühisest, et kõik me oleme ühisel turul.

Kui hästi te ennast Brüsseli koridorides tunnete?

Viimastel aegadel on jäänud see unarusse. Ütleme, et konsulendi algusaegadel sai seal päris mitmel korral käia. Ta tahab meeldetuletamist, aga saame hakkama, ma usun.

Rääkides elust maal, mis on ka teie töövaldkond, siis miks üks noor pere täna peaks maale kolima?

Selleks on väga mitmeid põhjuseid: parem looduskeskkond, värske õhk, füüsiliselt tervem olemine, on ta siis lumelükkamise näol, maa kaevamise näol. See toob kindlasti rõõmu silmadesse ja terved lapsed.

Teie eelkäijal oli 100 miljoni eurone programm, millega toetada inimeste maale kolimist ehk siis pool maade ostmiseks ja pool laenudeks. Ma väga vabandan, aga kas see tänapäeval natukene vanamoodne ei ole - see suhteliselt väikese tüki maainimesele andmine?

Ma ei arva, et ta vanamoodne on. Mida rohkem on väikseid tükke eestimaalaste käes, seda tugevam on Eestimaa. Miks ta peaks maale tulema ja talle rahalist toetust andma või laenu andma? See ongi see, et see võib-olla natukenegi annab julgust juurde, et riik tuleb talle taha, et riik on temast huvitatud. Ja kui on loodusväärtused samamoodi kaitstud ja inimesed elavad seal, siis on see ainult positiivne.

Aga selle hektari-paariga mingisugust tohutut efektiivsust taga ei aja. Te kirjutate projekte, millega te toote isesõitvaid traktoreid siia.

Seda küll. Aga see pool ja pool oligi mõeldud ju nii, et tuua inimesed maale, kes seal hakkaks elama ja kui neil on tahtmist hakata põllumajandust mahuliselt suuremas mahus tegema, siis on tal võimalik seda maad saada sealt nõndanimetatud teisest poolest, viiekümnest miljonist.

Kas Eesti regionaalpoliitika on ebaõnnestunud?

Aga kas ta on õnnestunud?

Väga hea küsimus, aga vastus võiks kõlada.

Vastus. On ebamääraseid kujundeid. Kas nüüd valdade liitmine sellisel kujul, nagu ta toimus, oli otstarbekas? Praegu on püütud selles kontekstis saada kokkuleppeid, et need ühinevad vallad saaksid oma tööd teha.

Teil on poliitiline kogemus olemas Jõhvi volikogust, opositsioonipingilt. Kas keegi üldse aru saab, mis teil seal viimasel ajal Jõhvis toimub. Umbusaldusi ei jõua enam kokku lugeda, inimesi kangutatakse. Mis trall see seal on?

Toimub täiesti tavaline Eesti poliitika kohalikul tasandil.

See oli nüüd ülidiplomaatiline lugu. Kas ma olen ainus, kellele tundub, et Martin Repinski ja teised Keskerakonna tähed on seal keskmist sorti supi kokku keeranud?

Martin Repinski on oma volitused volikogus peatanud ja ta on riigikogu liige ja meie koalitsioonipartner praegu.

Jaa, aga te peate tunnistama, et seal on nii inimeste kangutamisi ja viimastel aegadel ollakse meedias rohkem negatiivsete uudistega, kui varem oldi nii-öelda positiivses laines, investeeringud jne.

Jah, paraku ta nii on välja kujunenud, et praegune koalitsioon täidab oma koalitsioonilepingut seal. Jõhvis valitseb valimisliit ja Keskerakond on seal praegu võimul.

See on siis ärimees Ossipenko valimisliit.

Meie saade saab kohe varsti läbi. Ida-Virumaa talupidajate liit kindlasti hakkab puudust tundma, neil on uut juhti vaja. Kas teil endal kahju ei ole ära tulla?

Eks ikka, pikaajaliselt seal olles on ta väga suur elumuudatus. Eks need mõtted, mismoodi organisatsioon võiks edasi minna, selle üle me oleme arutanud. Meil on väga tugev juhatus, meil on väga tugevad liikmed. Ma usun, et leitakse tugev ja hea juht, kes viib organisatsiooni veel edasi.

Mis on esimene asi, millest järgmine nädal alustate, kui portfell kätte antakse?

Esimene asi on kindlasti maja inimestega tutvumine ja traditsiooniliselt seal ka eelmine minister annab sümboolse hargi üle järgmisele ministrile.