Tallinna igas linnaosas on koole, mis töötavad kahes vahetuses ning paarkümmend kooli vajavad kohe lisaõppepindu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna haridusameti juhi Andres Pajula sõnul on uut kooli mõtet aga rajada alles siis, kui piirkonda lisandub lühikese aja jooksul 5000 uut elanikku.

"Kui me vaatame linna arendusi, siis täna on 5000 arendusega kolm linnapiirkonda. Üks on Veerenni piirkond, kui vangla osa ka taha tuleb - see on siis üks piirkond. Ülejäänud kaks piirkonda on Põhja-Tallinnas," loetles Pajula.

Teine probleemne piirkond pealinnas on Lasnamäe, kus elanike arv kasvab linnavõimule üllatusena väga kiiresti ning sealsed venekeelsed koolid on ülerahvastatud.

Tallinn aga ei kiirusta uute koolimajade rajamisega, vaid loodab riigigümnaasiumidele.

"Riigigümnaasiumide rajamisega vabanevad nendes koolides, kus täna on täistsüklikoolid, täiendavad kohad põhikooliõpilastele," ütles Pajula.

Haridusminister Mailis Repsi sõnul on Tallinna kavandatud riigigümnaasium kesklinna, Mustamäele ja Põhja-Tallinna ning need peaksid valmis saama hiljemalt 2023. aastaks.

"Riigigümnaasiumide eesmärk ei ole mitte kohaliku omavalitsuse eest teha kohaliku omavalituse tööd, vaid me vaatame puhta gümnaasiumi süsteemi jõudmist pealinna ja ka seda, et nad annaksid lastele mingi põneva või huvitavama lisaväärtuse," selgitas Reps.

Pajula usub, et tänu riigigümnaasiumitele kaob õhtupoolne vahetus.

Esialgu püütakse koolide ruumikitsikust leevendada 20 moodulmaja rentimisega viieks aastaks. Ka on kaalumisel uue kooli ehitus Veerenni piirkonda.

"Ka Veerenni arenduses on ette nähtud sotsiaalmaa või hariduslik objekt. Kindlasti võin öelda, et täna me arendajatega räägime läbi selles osas," ütles Pajula.

Järgmisel nädalal tutvustatakse Tallinna uut haridusstrateegiat linnajuhtidele.