Üks jäätisetootja proovis oma kaupa Eestis turustada, kuid jäi pika ninaga: jaekett teatas, et kui jäätise realiseerimisaja lõpuni on jäänud alla aasta, siis nad seda müüki ei võta. Jäätisepartiil jäi aga "parem enne" tähtaja lõpuni viis kuud. Nõnda asus ettevõte kätte jäänud laoseisu sotsiaalmeedia abil väikestes gruppides klientuuri otse otsides turustama. Olgu öeldud: tegemist oli nišikaubaga, mitte laiatarbejäätisega.

Kaupmehed ütlevad, et konkreetseid tingimusi, kui pikk peab ühe või teise kaubagrupi säilivustähtaeg olema, neil tegelikult ei ole. Eeskätt lähtutakse toiduohutusnõuetest, kaupmehega sõlmitud lepingutingimustest ja sisemistest hinnangutest, kui pikk ühe või teise kauba läbimüümise aeg on. Nii läks ka selle nišijäätisega: kauplusekett hindas, et talvel neil tervet partiid viie kuuga läbi müüa ei õnnestu.

Samuti sõltub kauba müükivõtt näiteks kampaaniaperioodiks sõlmitud lepingust: kui kaupmees ja tootja lepivad kokku, et mingi kauba kampaania kestab kolm kuud, siis peab tootja varustama kauplusi kaubaga, mille säilivusaeg ei tohi enne kampaania lõppu lõppeda, sest muidu ei saa kampaaniat plaanitud aja lõpuni teha. Sellised tingimused võivad kehtida näiteks õllele, jäätisele või muule hooajalisele pikema sälivusajaga kaubale.

Kui teistel põhimõttelisi tähtaja raame pole, siis Rimi on kehtestanud reegli, et kõigil kaupadel peab müüki võttes jääma realiseerimisaja lõpuni veel vähemalt kaks kolmandikku säilivusajast.

Prisma ütleb, et nemad tootjatele eraldi nõudeid ei ole sätestanud.

"Meie töö on tagada, et kõik nn külmakaubad saaks riiulitesse võimalikult ruttu pärast kauba saabumist ja poes müügil olevatele toodetele tehakse pidevalt säilivuskuupäevade kontrolli," kommenteeris Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots.

Coop arvestab kauba müügilevõtmisel säilivusajaga nii, et kliendil oleks võimalik seda pärast ostu sooritamist kodus veel mõistliku aja jooksul tarbida.

"Arvestades kauba säilivusaega ning selle prognoositavat läbimüüki, saab kauplus otsustada, kas ja kui palju on mõistlik kaupa sisse osta, et kõigi klientide ootused oleks täidetud ning samas ei läheks kaupa raisku," sõnastab Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido jaeketi põhimõtted.

"Näiteks lühikese säilivusajaga piimatoodete korral on tavapärane, et kauba säilivusaeg on tehasest tulles ca nädal aega ning sellest osa kulub kauba logistikale, kuni see riiulil klientidele kättesaadavaks muutub," selgitab Miido.

Piimatoodete puhul võib seega letiajaks jääda neli-viis päeva ning selleks, et letis oleks alati maksimaalselt pika säilivusajaga tooted, tellitakse kiiremini riknevat kaupa poodidesse iga päev.

Paljudel toodetel sõltub säilivusaeg ka pakendamise viisist.

"Olgu selleks siis gaasiline keskkond, vaakumpakend, lahtiselt müüdav kaup jne. Osa tootjaid pakendab näiteks puu- ja köögivilju eesmärgiga, et need ei kuivaks ja seeläbi kauem säiliks või oleks paremini kaitstud n-ö pigistamistesti eest, mille tulemusena näiteks esimese klassi puuvili võib oma kvaliteedilt paari tunniga muutuda teise klassi tooteks," toob Miido näiteks.

Coop on säilivusaja ja läbimüügi paremaks reguleerimiseks võtnud kasutusele mitmeid IT-lahendusi, mis aitavad kauplustel kaupa võimalikult täpselt tellida.

"Tänavu alustasime ka Coopi kauplustes sellise automaattellimustesüsteemi juurutamist, mis võtab arvesse isegi ilmaprognoose ja kaupluste läheduses toimuvaid suursündmuseid," kirjeldas Miido Coopi täppissüsteemi.

Samuti võtab jaekett toodete säilivustähtaegu jälgides arvesse nende hooaegsust: talvisel ajal on näiteks õlle ja jäätise läbimüük väiksem kui suvel, mistap on ka nende oodatav läbimüügiaeg pikem.

"Talvisel perioodil ei ole mõtet kauplusel sisse osta suurt hulka jäätist, isegi kui selle säilivusaeg on näiteks pool aastat, kuna külmal ajal soovivad kliendid osta hoopis teisi tooteid ning ostmata jäänud jäätis läheks laos seistes lihtsalt raisku," põhjendab Miido.