Lõuna-Eestis käib päästeamet aastas läbi keskmiselt 1500 hoonet, et veenduda nende tuleohutuses. Lõuna päästeameti ohutusjärelevalve nõunik Margo Lempu, kes kasutusloa väljastamisel hooneid kontrollib, ütleb, et tuleohutus algab majast endast.

"Millega tihti eksitakse, on ehitiste vahelised ehituskojad ehk siis kaugus naaberehitiseni - kas tule levik on takistatud piisaval määral või mitte. See on üks peamisi asju, mis jääb silma. Hoonesiseselt aga küttesüsteemide ohutus ja nende tagamine, et kas on tagatud küttesüsteemide hooldamise võimalus," kirjeldas Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve nõunik Margo Lempu.

Jõgevamaa korstnapühkija Ivar Feiman ütleb, et korstnapühkijatel tööd jagub. Ta kinnitab, et kui korstnat igal aastal ei puhastata, on tagajärjed surmavad.

"Ta kütab, tahm jääb seinte külge, ja siis ta kütab teda. Annab õhku ja siis lähebki see tahm siin põlema ja põleb nagu säraküünal ja selle kraadid on kuni tuhat kraadi võib-olla. Pigi paisub nii palju, et võib korstna lõhki lüüa ja tekibki tulekahju," kirjeldab Feiman korstnast alguse saava tulekahju tekkemehhanismi.

Tartumaal Peipsiääre valla suvilates ja ridakülades on palju puumaju, mille peamiseks kütteallikaks on ahi. Abivallavanema Peeter Kiuru sõnul ei saa vald täiesti kindel olla, kas kõikides eluhoonetes on tuleohutus tagatud.

"No ei saa öelda, et hästi on, aga ei saa öelda ka, et nüüd väga halvasti on. Aga teateid ikkagi tuleb. Tuleb selliseid teateid, et kas inimesel ei ole suitsuandurit või teinekord naaber näebki või sotsiaaltöötaja avastab, et on küttekolle selline lekkiv, mida oleks vaja parandada-sepitseda. Tavaliselt on ikka vanemad inimesed või siis liikumispuudega või on ka olnud paljulapselisi peresid," meenutab Kiuru korrast ära küttekollete juhtumeid.

Kiuru lisab, et probleemsed on peamiselt eestiaegsed talud ja 60ndatest pärit eluhooned.

Margo Lempu sõnul märkab päästeamet tihti, et inimesed ei oska suitsuandurit paigaldada või kardavad eksida.

"Läheme objektile kontrollima seda hoonet ennast, et kas nüüd kõik tuleohutusnõuded on vastavuses. Peremees võtab meid ilusti vastu ja mida me väga tüüpiliselt näeme: suitsuandur on ootamas inspektorit, et ole hea, ütle, kuhu see panna. Aga samas me tegelikult ei tea, kaua nad sees juba elanud on ja see suitsuandur meid oodanud on. Meid ei pea see suitsuandur ootama. See peaks olema laes sellest hetkest, kui ma esimeste pakkidega majja jõuan," manitseb Lempu.

Tartu Ihaste linnaosa põlengus hukkus viieliikmeline perekond. See on päästeameti ajaloo kõige traagilisemate tagajärgedega eluhoone tulekahju. Kuid sellised õnnetused on välditavad.

"Kasutusel olevas hoones alati ja alati on küttesüsteemide ohutus, suitsuanduri olemasolu, suitsuanduri õige paigutus, sest olla ta võib ju olemas küll, aga kui ta on valesti pandud, siis ta kas ei saa üldse aru, et on tekkinud mure või tulekahju või teine variant, et avastab selle liiga hilja," tõdeb Lempu.

"Tuleb kütta ikkagi kuiva küttematerjaliga," rõhutab korstnapühkija Ivar Feiman.

Jõgevamaal ühe kortermaja korstnat puhastades avastas Feiman taas ühe valesti köetud küttekolde.

"Vaadake, mis siin on. See on šlakk juba. See on kõik ikkagi õhupuudusest või märg puu. Ta ei tõmba korralikult," tõdes Feiman.

Tema sõnul võib valesti kütmine juba kahe nädalaga õnnetuse põhjustada.

"Küttekollete puhul on ikka ikkagi see, et ei ole majanduslikult võimalik lihtsalt, jääb raha taha. Et kui raha ei ole, siis ei suuda inimene omale seda uut küttekollet ehitada või vana remontida," tõdes Peipsiääre abivallavanem Peeter Kiuru.

Kiuru sõnul on neile Peipsiääres teada veel kümme kodu, mis vajavad tuleohutuks tegemist. Varem on probleemi aidanud leevendada päästeameti projekt "500 kodu tuleohutuks", mille abiga Eesti tuleohtlikke eluhooneid korda tehakse. Probleemid tekivad ka, kui inimesed ehitavad endale ise maju, kuid teadmised ja oskused selleks puuduvad.

"Üks on see, et kui inimene on ostnud endale valmis hoone, siis ta eeldab, et see on ehitaja poolt tehtud korrektselt ja korralikult ja põhjendus on see, et ma ei pidanudki teadma, et tema pidi tegema, teie nüüd ütlete mulle. Kui ta nüüd on ise ehitanud, siis ega seal väga mõistlikke põhjendusi tegelikult ei tule. Pigem ongi see, et ma ei teadnud, et see käib nii," meenutas Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve nõunik Margo Lempu põhjendusi.

Korstnapühkija Ivar Feiman tõdeb, et tänapäeval armastavad inimesed ehitades kõik kipsplaadiga üle lüüa.

"Kipsiga lüüakse kõik korstnad üle, korstna seisukorda ei näe ja sellest võib ka tulekahju alguse saada. Oma kogemustest olen näinud, kuidas kipsi all on tahmaluugid puitkarkassi peale pandud isegi - nii leidlikud on tänapäeva inimesed. Korstnaseadus ütleb, et korsten peab olema kahe külje pealt nähtav," rõhutab Feiman.

Viimaste traagiliste sündmuste järel on päästeametil plaan hakata läbi viima tuleohutuse koolitusi, et inimeste teadlikkust tõsta.

Ivar Feimani hinnangul on ka inimeste huvi tuleohutuse vastu suurem ja teadmised paranenud.

"Inimesed on hakanud aru saama, et tuli hävitab kõik ja siis nad ikkagi muretsevad omale pottsepad, kes ehitavad uued küttekolded," kinnitas Feiman.