Lõuna päästekeskuse juhi Margo Klaose sõnul pole tulekahju tekkepõhjus küll lõplikku kinnitust saanud, kuid uurijad on kütmise põlengu tekkepõhjusena nüüdseks välistanud.

"Põlengu algkoht oli külmikute juures," ütles Klaos kolmapäeval päästeameti pressikonverentsil. Kas viga võis olla külmkappides, ühendustes või elektrijuhtmestikus, on Klaose sõnul vara öelda.

"Tulekahju on ilmselgelt alguse saanud majast seest. Seal hoone esimesel korrusel olid külmkapid, nende juurest on tulekahju alguse saanud ja praegu uurijad-eksperdid on veel sündmuskohal ja püüavad päris täpselt selgeks saada, et mis toimus, miks toimus ja kuidas see asi arenes," selgitas Klaos.

Õnnetuse põhjuste uurimine võib kaua aega võtta.

Klaos ütles, et praegustel andmetel ei ole maja rusudest leitud jälgi suitsuanduri olemasolust.

"Töökorras suitsuandur on kõige tähtsam asi. Õnnetused võivad juhtuda igaühega ja tulekahi alata väga erinevatel põhjustel. Suitsuandur annab põlengu algusest teada ja inimestel on võimalus pääseda," pani Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu südamele.

Lõuna ringkonnaprokurör Raul Heido ütles, et algatatud on kriminaalmenetlus eesmärgiga välja selgitada õnnetuse kõik asjaolud. "Praeguse seisuga ei viita miski kellegi kuritahtlikkusele, vaid tegemist oli traagilise õnnetusega," lisas Heido, kinnitades, et tuli sai alguse maja seest.

Tema sõnul on määratud ekspertiisid, mille tulemuste selgumine võtab aega, kuid eesmärk on tulekahju põhjus igal juhul välja selgitada.

Kus hukkunud päästjate majja pääsedes asusid ja kas nende surm saabus vingumürgituse tõttu, seda ei pidanud prokuratuur ja päästeamet vajalikuks avalikustada.

Klaose sõnul laekus päästjatele teade Ihaste põlengu kohta veidi enne südaööd ja juba algses teates oli sees info, et majas on sees ka perekond. Teataja oli naaber, kuid ta avastas põlengu paraku alles siis, kui leegid olid juba suureks paisunud.

Seega ei päästnud olukord ka asjaolu, et esimesed päästjad jõudsid sündmuskohale kuue minutiga. "Põleng oli kindlasti enne avastamist mõnda aega toimunud, aga kindlasti ei saa tulekahju algusaega ka väga palju ettepoole tuua."

Tartu linnapea Urmas Klaas rääkis, et põlenud hoone sai ehitusloa aastal 2002. "See on väljastatud tähtajatult ja kasutusluba sellele majale taotletud pole. Ehitus seal veel käis ja kuna polnud kasutusloa taotlust, polnud päästeamet saanud seal läbi viia ka vastavaid toiminguid," rääkis Klaas. 

Kohalik elanik Ly Heinonen rääkis, et naabrid olid juhtunust šokeeritud.

"Tegelikult ei ole see siiani kohale jõudnud. Me ise lootsime kõik see aeg, et äkki neid õhtul ei olnud, et äkki nad läksid kuhugi külla või midagi. Sel ajal, kui me läksime natuke pärast kaheksat enda koertega jalutama, siis tuli oli neil ilusti aknas ja nad panid need jõulukaunistused majalegi," meenutas naaber viimast õhtut.

Järgmine vaatepilt olid majast väljuvad päästjad.

"Me nägime neid inimesi, kes tulid sealt majast välja, kuidas nende käed värisesid. Kui me küsisime, et kas kõik on okei, ta ei saanud anda kommentaari meile," tõdes Ly Heinonen.

Põlenud maja oli ehitatud suvilaks ning aastaringne kasutusluba sellel puudus. Ihaste seltsi juhatuse esimehe sõnul on Vana-Ihaste piirkonnas palju suvilaid ning nendest umbes viiendikus elatakse aastaringselt.

"Ei oska täpselt hinnata seda, kui palju võiks olla selliseid hooneid, mis on renoveeritud ja kus aastaringselt elatakse. Võib-olla kui rääkida 10-20 protsendist hoonetest, võib-olla see suurusjärk võib olla see," kommenteeris Ihaste seltsi juht Kalle Pilt.

Kolmapäev on olnud leinapäev nii Ihastele kui kogu Eestile. Terve päeva jooksul viisid inimesed õnnetuspaika sadu küünlaid. Kolmanda advendi küünal Tartus süüdatakse leinaküünlana.