FISA-kohus kritiseeris haruldases avalduses FBI tööprotsessi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Trumpi kunagine välispoliitika nõunik Carter Page 2016. aasta detsembris Moskvas toimunud konverentsil.
Trumpi kunagine välispoliitika nõunik Carter Page 2016. aasta detsembris Moskvas toimunud konverentsil. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA salajane välisluure järelevalvekohus ehk nn FISA-kohus tegi teisipäeval haruldase avalduse, milles süüdistas Föderaalset Juurdlusbürood (FBI) eksitavate andmete esitamises, et saada Donald Trumpi kunagise välispoliitika nõuniku Carter Page'i jälgimiseks vajalik luba. Samuti nõudis FISA-kohus FBI-lt 10. jaanuariks ametlikke vastuseid, mida võetakse ette selleks, et analoogsed reegliterikkumised tulevikus enam ei korduks.

Tegemist on salajase FISA-kohtu puhul ebatavalise sammuga, kus FBI-d avalikult kritiseeritakse ja mis omakorda näitab, kuivõrd tõsisteks peab kohus rikkumisi, mis ka justiitsministeeriumi järelevalveametniku Michael Horowitzi raportis esile toodi, vahendasid Axios ja Wall Street Journal.

Kuigi Horowitzi raport lükkas tagasi Trumpi ja tema liitlaste süüdistused, mille kohaselt oli FBI-s alanud nn Venemaa-juurdlus poliitiliselt kallutatud, tõi raport esile 17 viga ja reegliterikkumist, mis puudutasid Page'i jälgimiseks FISA-kohtule esitatud taotlusi.

Trumpi-liitlasest senaator Lindsey Graham küsis FISA-kohtult eelmisel nädalal Horowitzi raportis sisalduva lause kohta, mille kohaselt tuleks kasutusele võtta meetmeid FISA-kohtu menetluse usaldusväärsuse tagamiseks.

FBI direktor Christopher Wray tunnistas oma avalduses Horowitzi poolt esile toodud vigu ning teatas, et on andnud korralduse astuda konkreetseid samme, et muuta protsess täpsemaks ning välistada edaspidised vead ja ebatäpsused.

Ka FBI endine direktor James Comey kaitses eelmisel nädalal bürood, kuid tunnistas, et FISA-kohtu menetluses tehti vigu.

Horowitz on praegu tegemas auditit ka ühe teise ja teisel teemal tehtud FISA-kohtu taotlusega seoses, et teha kindlaks, kas tegu on laiema probleemiga, kuidas FBI jälitusluba taotledes oma potentsiaalseid sihtmärke portreteerib. 

Venemaa-juurdluse alguses uuris FBI nelja Trumpi lähedal seisnud isikut. Trumpi kampaania nõunikku George Papadoupolost, varem Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovitši heaks töötanud kampaaniajuhti Paul Manaforti, erukindral Michael Flynni, kes oli regulaarne külaline Venemaa propagandakanalis RT ja kellest sai hiljem rahvusliku julgeoleku nõunik, ning välispoliitika nõunikku Carter Page'i, kes oli korduvalt esinenud Venemaad toetavate avaldustega, omas seal ärisidemeid ning kutsus korduvalt üles kaotama Moskva-vastaseid sanktsioone.

Flynn ja Papadoupolos tunnistasid end hiljem süüdi FBI-le valetamises, Manafort mõisteti süüdi juurdluse käigus välja tulnud finantskuritegude eest.

Trumpi liitlased on korduvalt väitnud, et salajaselt nn FISA-kohtult saadud õigus Carter Page'i pealt kuulata oli volituste ületamine, kuid samas on hiljem ka selgunud, et Page'i puhul avati uurimine eraldi informatsiooni alusel ning see juhtum oli vaid väike osa suuremast juurdlusest.

Trumpi toetavatele kriitikutele pole meeldinud see, et FBI kasutas Page'i ja Papadopoulose jälgimiseks informaatoreid ning et osaliselt toetuti alguses Demokraatliku Partei rahastamisel koostatud toimikule, mille koostajaks oli Briti endine luureametnik Christopher Steele, kes olevat samuti olnud FBI informaatoriks.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: