USA justiitsministeerium avaldab Vene-juurdluse algust käsitleva raporti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

USA justiitsministeeriumi siseaudiitor Michael E. Horowitz.
USA justiitsministeeriumi siseaudiitor Michael E. Horowitz. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA justiitsministeeriumi siseaudiitor Michael E. Horowitz avaldab esmaspäeval raporti, mis käsitleb mitmeid küsimusi seoses nn Venemaa juurdluste algusega.

Tegemist on olulise teemaga president Donald Trumpi toetajate jaoks, kelle sõnul said nn Venemaa-juurdlused ehk kahtlustused Trumpi kampaania ja Venemaa sidemetes alguse Trumpi vastu kallutatud ametnike, eelkõige Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) töötajate tegevuse tulemusena. Ka Trump ise, kes on korduvalt kurtnud, et ta on olnud "süvariigi" ohver, teatas varem, et raporti sisu saab olema "ajalooline", vahendasid Reuters, CNN ja Fox News.

USA meedia kirjutab oma allikatele viidates, et kuigi raport näitab mõnevõrra halvas valguses FBI kunagist juhti James Comey't ning teeb etteheiteid mõnede tööprotseduuride puhul, ei ole seal midagi sellist, mis vastaks Trumpi ja tema liitlaste lootustele. Ehk raport ei kinnita väiteid, justkui oleks FBI Trumpi kampaania järel "luuranud" ja üritanud teda "maha võtta", nagu praegune president ise on väljendanud. Ka ei saa seal kinnitust süüdistus, et FBI oleks Trumpi kunagise nõuniku Carter Page'i puhul FISA-kohtult jälgimisõigust taotledes otseselt reegleid rikkunud.

New York Times kirjutas novembri lõpus (artikli kokkuvõte Business Insideris), et raporti koostajad ei leidnud mingeid tõendeid mitmetele Trumpi leeri väidetele - et FBI oleks sokutanud Trumpi meeskonda oma agente, et president Obama käskis Trumpi meeskonna telefone pealt kuulata ning et taotlus saada õigust Carter Page'i pealt kuulata oli poliitiliselt motiveeritud. Küll aga heidetakse FBI-le ette lohakat tööd, bürokraatlikke vigu ja juhtivate ametnike otsuseid töö planeerimisel. Seega võib raport laiemalt anda laskemoona nii Trumpi toetajatele kui ka vastastele.

Hiljem on ka Politico, Newsweek, USA Today ja paljud teised väljaanded kirjutanud, et raporti sisu ei toeta Trumpi ja tema toetajate kõige radikaalsemaid süüdistusi ning ei leia, et Venemaa-juurdluse puhul oleks esinenud Trumpi-vaenulikku kallutatust.

Politico teatel on ka Trumpi toetavad vabariiklastest poliitikud viimasel ajal valmistunud selleks, et raporti sisu ei ole nende jaoks nii hea kui oodati.

Siseaudiitor andis raporti valmimisest teada novembris

Siseaudiitor Horowitz andis juba novembris teada, et raport keskendub peamiselt sellele, kas FBI järgis täpselt seadusi ja reegleid, kui taotles nn FISA-kohtult õigust jälgida ja kuulata pealt üht USA kodanikku, kelleks on Trumpi kampaaniameeskonna kunagine välispoliitika nõunik Carter Page.

Page kusjuures kaebas justiitsministeeriumi hiljuti kohtusse, sest süüdistab ministeeriumi oma privaatsuse rikkumises, kuna talle pole antud võimalust raportiga enne avaldamist tutvuda.

Justiitsministeeriumi siseaudiitori büroo on pikemalt suhelnud ka endise Briti luureametniku Christopher Steele'iga, kes koostas omal ajal - esialgu Trumpi vabariiklastest rivaalide ja seejärel Demokraatliku Partei tellimusel - toimiku, kuhu oli pannud kirja erinevad väited, mida ta Trumpi ja venemaa väidetavate seoste kohta kogunud oli.

Praeguseks on teada, et Page'i pealt kuulamise õigust taotledes põhjendas FBI seda soovi ka Steele'i toimiku sisuga, kuigi tegu polnud ainsa argumendiga, vaid esitati ka muid tõendeid, millest osa on endiselt riigisaladused.

Justiitsminister William Barri ülesandel uurib Venemaa-juurdluse alguse asjaolusid ja selle algatamise seaduslikkust ka Connecticuti föderaalprokurör John Durham. USA meedia teatas oktoobri lõpus, et Durhami uurimisest on praeguseks juba saanud kriminaaljuurdlus.

CNN teatab oma allikatele viidates, et praeguseks on üks FBI endine jurist uurimise all seoses kahtlustusega, et ta muutis Carter Page'i pealtkuulamistaotluse jaoks üht dokumenti. Washington Post on hiljem omakorda teatanud, et justiitsministeeriumi siseauditi hinnangul see konkreetne tegu Page'i puudutava otsuse puhul siiski määravaks ei saanud.

TAUST

USA president Donald Trump andis mais justiitsminister William Barrile uued volitused vaadata üle ja vajadusel avalikustada salastatud informatsiooni, mis on seotud nn Venemaa juurdluse algusega.

Presidendi samm on osa soovist selgitada, kas USA võimud rikkusid 2016. aasta presidendivalimiste eel Trumpi kampaaniameeskonda jälgides reegleid. Trump ja tema toetajad on korduvalt avaldanud arvamust, et nn Venemaa-juurdluse näol oli tegu Demokraatliku Partei ja seda toetanud riigiametnike vandenõuga ehk et tegu oli vastuluureoperatsiooniks maskeeritud poliitilise operatsiooniga, vahendasid Associated Press, Axios, Hill jt.

Trump andis ka kõigile julgeolekuasutustele korralduse teha Barri juurdlusega kiiret ja täielikku koostööd.

Presidendi korraldus võib tekitada uusi pingeid Föderaalses Juurdlusbüroos (FBI) ja teistes julgeolekuametites, mis on ajalooliselt analoogsete nõudmiste vastu olnud.

Barr oli juba varem andnud Connecticuti osariigi föderaalprokurörile John Durhamile ülesande uurida Venemaa-juurdluse algust, et jõuda selgusele, kas luure- ja jälgimismeetodid, mida kasutati, olid seaduslikud ja põhjendatud. Allikate kinnitusel on lisaks föderaalprokurör Durhamile ka justiitsminister Barr ise juurdluses aktiivselt osalemas ning ta on teinud selle nimel koostööd Luure Keskagentuuri (CIA) juhi Gina Haspeli, luuredirektor (DNI) Dan Coatsi ja FBI direktori Christopher Wrayga.

Otsusega sai Barr enda kasutusse uue instrumendi ehk volituse ühepoolselt avalikustada dokumente, mida justiitsministeerium on seni pidanud oma kõige olulisemateks saladusteks. Osade dokumentide, näiteks vastuluurekohtu volituste puhul küll piirdub teema salastatuse eemaldamisega, mitte aga täieliku avalikustamisega.

Trumpi poolt antud volitus on antud otseselt Barrile ehk ei laieneks mõnele järgmisele justiitsministrile. Samuti piirdub see ainult dokumentidega, mis on seotud Venemaa-juurdlusega.

Venemaa-juurdluse algust uuritakse mitmel rindel

Föderaalprokurör Durhamile varem mais Barri poolt antud ülesanne oli järjekorras juba kolmas juurdlus, mis puudutab küsimust, kuidas sai alguse FBI vastuluurejuurdlus, mis uuris võimalikke sidemeid Venemaa ja Trumpi kampaaniameeskonna vahel 2016. aasta presidendivalimiste ajal.

Näiteks uurib justiitsministeeriumi siseaudiitor Michael Horowitz, kas FBI poolt kasutatud pealtkuulamine ja informaatorite kasutamine olid reeglitekohased ning kas juurdluse käigus esines poliitilist kallutatust Trumpi vastu. 2018. aasta raportis märkis Horowitz, et kuigi mõned FBI ametnikud nagu Peter Strzok ei käitunud väärikalt ja et FBI direktor James Comey tegutses kiirustades ja protseduuri eirates, siis Comey motiiviks ei olnud poliitiline kallutatus. Mõnede ametnike ja detailide puhul aga Horowitzi uurimine jätkus.

Utah' osariigi prokurör John W. Huber on samuti uurimas osasid Venemaa-juurdluse detaile.

Samuti on vabariiklasest senaator ja õiguskomiteed juhtiv Lindsey Graham teatanud, et tal on plaanis asuda vaatama üle Venemaa-juurdluse detaile.

Justiitsminister Barr on kongressi kuulamisel öelnud, et tal on muresid, mis puudutavad Trumpi lähikondlaste jälgimist valimiskampaania ajal. "Ma arvan, et luuramist esines. Küsimus on selles, kas see oli adekvaatselt põhjendatud. Ma ei väida, et see oli ebaadekvaatselt põhjendatud. Kuid ma pean seda uurima," rääkis ta.

Sõna "luuramine" kasutamine kohtu poolt heaks kiidetud jälitustegevusele, mille eesmärgiks oli uurida, kas välisriigi valitsus on sekkumas USA valimistesse tõi Barri suhtes kaasa kriitika, et ta kordab Trumpi ja tema liitlaste poliitilisi süüdistusi FBI aadressil.

Trumpi poolt nimetatud FBI direktor Christopher Wray on varem oma asutust kaitsnud ning rõhutanud, et pole teadlik mingisugusest ebaseaduslikust jälitustegevusest ja keeldus nimetamast FBI ametnike tööd "luuramiseks".

Samas on tähelepanuväärne, et Durhamile antud eriülesanne, mis ei anna talle aga eriõigusi, paistis olevat samm, mis väldib järjekordse eriprokuröri määramist, mida Trump ja tema liitlased on korduvalt nõudnud.

Eriprokurör Robert Muelleri uurimine ei leidnud oma raportis, et mõni USA ametiisik või Donald Trumpi valimiskampaania liige oleks teadlikult sooritanud kokkumängu Venemaaga. Mis puudutab samuti teemaks olnud õigusemõistmise takistamise kahtlust, siis Muelleri raport ei järeldanud, et president oleks sooritanud kuriteo, kuid ei mõistnud teda ka õigeks. Selle asemel esitas Mueller õigusemõistmise takistamise küsimuses argumendid poolt ja vastu.

Justiitsminister Barri ja asejustiitsminister Rod Rosensteini hinnangul ei piisanud kogutud tõenditest näitamaks, et Trump takistas õigusemõistmist. Seevastu on demokraadid ja paljud õiguseksperdid öelnud, et õigusemõistmise takistamise süüdistuse esitamisest hoidus Mueller ainult seetõttu, et Trump on samaaegselt USA president. Sama on avalikus kirjas leidnud rohkem kui 400 endist prokuröri.

Muelleri raporti kinnitusel alustas FBI oma uurimist legitiimsetel põhjustel, sealhulgas seetõttu, et Trumpi kampaania nõunik George Papadopoulos ütles Austraalia diplomaadile, et tal oli informatsiooni, mille kohaselt oli Venemaa varastanud Demokraatliku Partei e-kirju.

"See oleks olnud äärmiselt, äärmiselt ebasobiv seda väidet mitte kontrollida ja mitte teha seda agressiivselt," rõhutas tol ajal FBI-s kõrgel ametikohal olnud James Baker väljaandele Lawfare Blog antud kommentaaris.

Venemaa-juurdluse alguses uuris FBI nelja Trumpi lähedal seisnud isikut. Papadoupolost, varem Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovitši heaks töötanud kampaaniajuht Paul Manaforti, erukindral Michael Flynni, kes oli regulaarne külaline Venemaa propagandakanalis RT ja kellest sai hiljem rahvusliku julgeoleku nõunik ning välispoliitika nõunikku Carter Page'i, kes oli korduvalt esinenud Venemaad toetavate avaldustega, omas seal ärisidemeid ning kutsus üles kaotama Moskva-vastaseid sanktsioone.

Flynn ja Papadoupolos tunnistasid end hiljem süüdi FBI-le valetamises, Manafort mõisteti süüdi juurdluse käigus välja tulnud finantskuritegude eest.

Trumpi liitlased on korduvalt väitnud, et salajaselt nn FISA-kohtult saadud õigus Carter Page'i pealt kuulata oli volituste ületamine, kuid samas on juurdlus selgitanud, et Page'i puhul avati uurimine eraldi informatsiooni alusel ning see juhtum oli vaid väike osa suuremast juurdlusest.

Kriitikutele pole meeldinud see, et FBI kasutas Page'i ja Papadopoulose jälgimiseks informaatoreid ning et osaliselt toetuti alguses Demokraatliku Partei rahastamisel koostatud toimikule, mille koostajaks oli Briti endine luureametnike Christopher Steele, kes oli samuti FBI informaatoriks.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: