Kohus tahab, et FBI selgitaks rohkem oma sidemeid endise Briti luurajaga ({{commentsTotal}})

Endine Briti luureametnik Christopher Steele.
Endine Briti luureametnik Christopher Steele. Autor/allikas: AP/Scanpix

Columbia ringkonna föderaalkohtunik Christopher Cooper langetas reedel otsuse, mille kohaselt peab Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) otsima rohkem andmeid oma kunagise läbikäimise kohta Briti endise luureametniku Christopher Steele'iga.

Steele'i poolt omal ajal koostatud toimik sai osaliselt aluseks FBI poolt föderaalkohtule esitatud taotlusele kuulata pealt tulevase presidendi Donald Trumpi kunagist välispoliitika nõunikku Carter Page'i, vahendasid Washington Examiner ja Politico.

Konkreetne kohtuvaidlus tulenes sellest, et konservatiivne organistatsioon Judicial Watch nõudis FBI-lt Steele'iga seotud dokumente ning ei jäänud rahule sellega, kuidas ametkond neid soovitud dokumente otsis ja esitas.

Kohtunik Cooper asus vaidluses Judicial Watchi poolele ning leidis, et dokumendid, mis räägivad ajast, mil Steele FBI informaatoriks oli, annavad ka selguse, miks FBI kasutas teda allikana ning miks temast kui allikast hiljem loobuti. "Need andmed võivad Steele'i usaldusväärsust nii tugevdada kui ka vähendada," märkis föderaalkohtunik.

Teema on laiemalt seotud Trumpi ja tema liitlaste kampaaniaga, mille peamiseks väiteks on see, et Demokraatliku Partei poolt kontrollitud USA õigussüsteem ületas Trumpi vastu nn Venemaa-juurdlust algatades oma volitusi.

Samas nendib Politico pikemas ülevaates, et ükski juurdlus paljduest pole seni kinnitanud, et nn Venemaa-juurdluse puhul oleks olnud tegu reeglite või veelgi enam seaduse rikkumisega. Seda tühimikku on aga valimiskampaania hoogustudes üha rohkem täitmas Trump ise ja tema erinevad toetajad meedias.

Trump andis juba mais justiitsminister William Barrile uued volitused vaadata üle ja vajadusel avalikustada salastatud informatsiooni, mis on seotud nn Venemaa juurdluse algusega.

Presidendi samm on osa soovist selgitada, kas USA võimud rikkusid 2016. aasta presidendivalimiste eel Trumpi kampaaniameeskonda jälgides reegleid. Trump ja tema toetajad on korduvalt avaldanud arvamust, et nn Venemaa-juurdluse näol oli tegu Demokraatliku Partei ja seda toetanud riigiametnike vandenõuga ehk et tegu oli vastuluureoperatsiooniks maskeeritud poliitilise operatsiooniga.

Barr on juba varem andnud Connecticuti osariigi föderaalprokurörile John Durhamile ülesande uurida Venemaa-juurdluse algust, et jõuda selgusele, kas luure- ja jälgimismeetodid, mida kasutati, olid seaduslikud ja põhjendatud. Allikate kinnitusel on lisaks föderaalprokurör Durhamile ka justiitsminister Barr ise juurdluses aktiivselt osalemas.

Föderaalprokurör Durhamile varem mais Barri poolt antud ülesanne oli järjekorras juba kolmas juurdlus, mis puudutab küsimust, kuidas sai alguse FBI vastuluurejuurdlus, mis uuris võimalikke sidemeid Venemaa ja Trumpi kampaaniameeskonna vahel 2016. aasta presidendivalimiste ajal.

Näiteks uurib justiitsministeeriumi siseaudiitor Michael Horowitz, kas FBI poolt kasutatud pealtkuulamine ja informaatorite kasutamine olid reeglitekohased ning kas juurdluse käigus esines poliitilist kallutatust Trumpi vastu. 2018. aasta raportis märkis Horowitz, et kuigi mõned FBI ametnikud nagu Peter Strzok ei käitunud väärikalt ja et FBI direktor James Comey tegutses kiirustades ja protseduuri eirates, siis Comey motiiviks ei olnud poliitiline kallutatus. Mõnede ametnike ja detailide puhul aga Horowitzi uurimine jätkub.

Utah' osariigi prokurör John W. Huber on samuti uurimas osasid Venemaa-juurdluse detaile. Tema järeldusi pole veel avalikustatud.

Samuti on vabariiklasest senaator ja õiguskomiteed juhtiv Lindsey Graham teatanud, et tal on plaanis lähiajal asuda vaatama üle Venemaa-juurdluse detaile.

Trumpi poolt nimetatud FBI direktor Christopher Wray on varem oma asutust kaitsnud ning rõhutanud, et pole teadlik mingisugusest ebaseaduslikust jälitustegevusest ja keeldus nimetamast FBI ametnike tööd "luuramiseks".

Samas on tähelepanuväärne, et Durhamile antud eriülesanne, mis ei anna talle aga eriõigusi, paistis olevat samm, mis väldib järjekordse eriprokuröri määramist, mida Trump ja tema liitlased on korduvalt nõudnud.

Eriprokurör Robert Muelleri uurimine ei leidnud oma raportis, et mõni USA ametiisik või Donald Trumpi valimiskampaania liige oleks teadlikult sooritanud kokkumängu Venemaaga. Mis puudutab samuti teemaks olnud õigusemõistmise takistamise kahtlust, siis Muelleri raport ei järeldanud, et president oleks sooritanud kuriteo, kuid ei mõistnud teda ka õigeks. Selle asemel esitas Mueller õigusemõistmise takistamise küsimuses argumendid poolt ja vastu.

Justiitsminister Barri ja asejustiitsminister Rod Rosensteini hinnangul ei piisanud kogutud tõenditest näitamaks, et Trump takistas õigusemõistmist. Seevastu on demokraadid ja paljud õiguseksperdid öelnud, et õigusemõistmise takistamise süüdistuse esitamisest hoidus Mueller ainult seetõttu, et Trump on samaaegselt USA president. Sama on avalikus kirjas leidnud rohkem kui 400 endist prokuröri.

Muelleri raporti kinnitusel alustas FBI oma uurimist legitiimsetel põhjustel, sealhulgas seetõttu, et Trumpi kampaania nõunik George Papadopoulos ütles Austraalia diplomaadile, et tal oli informatsiooni, mille kohaselt oli Venemaa varastanud Demokraatliku Partei e-kirju.

"See oleks olnud äärmiselt, äärmiselt ebasobiv seda väidet mitte kontrollida ja teha seda agressiivselt," rõhutas tol ajal FBI-s kõrgel ametikohal olnud James Baker väljaandele Lawfare Blog antud kommentaaris.

Venemaa-juurdluse alguses uuris FBI nelja Trumpi lähedal seisnud isikut. Papadoupolost, varem Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovitši heaks töötanud kampaaniajuhti Paul Manaforti, erukindral Michael Flynni, kes oli regulaarne külaline Venemaa propagandakanalis RT ja kellest sai hiljem rahvusliku julgeoleku nõunik ning välispoliitika nõunikku Carter Page'i, kes oli korduvalt esinenud Venemaad toetavate avaldustega, omas seal ärisidemeid ning kutsus üles kaotama Moskva-vastaseid sanktsioone.

Flynn ja Papadoupolos tunnistasid end hiljem süüdi FBI-le valetamises, Manafort mõisteti süüdi juurdluse käigus välja tulnud finantskuritegude eest.

Trumpi liitlased on korduvalt väitnud, et salajaselt nn FISA-kohtult saadud õigus Carter Page'i pealt kuulata oli volituste ületamine, kuid samas on juurdlus selgitanud, et Page'i puhul avati uurimine eraldi informatsiooni alusel ning see juhtum oli vaid väike osa suuremast juurdlusest.

Kriitikutele pole meeldinud see, et FBI kasutas Page'i ja Papadopoulose jälgimiseks informaatoreid ning et osaliselt toetuti alguses Demokraatliku Partei rahastamisel koostatud toimikule, mille koostajaks oli Briti endine luureametnike Christopher Steele, kes oli samuti FBI informaatoriks.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: