Laffranque ERR-ile: oleksin tahtnud aidata ombudsmani kodanikele lähemale viia
Euroopa ombudsmani valimistel teiseks jäänud Julia Laffranque ütles, et jäi tulemusega väga rahule, kuigi oleks väga soovinud aidata ombudsmani bürood kodanikele lähemale viia.
Teid toetas päris palju parlamendiliikmeid Euroopa Parlamendis. Kuidas te oma tulemusega rahule jäite?
Üllatavalt hea tulemus. See on tõesti väga-väga hea tulemus, võit oli väga lähedal, see oli väga napilt. Ma olen tõesti üllatunud, arvestades seda, et ma alustasin nii, et keegi ei teadnud ega tundnud mind parlamendis ja kõik teised kandidaadid olid teada-tuntud - kes on vahetult olnud ombudsman, kes oli vahetult just olnud parlamendi liige, kes oli olnud kõrge koha peal Euroopa Nõukogus ja kes oli varem mitu korda kandideerinud ombudsmaniks. Selles mõttes ka paljud ütlesid tunnustavaid sõnu. See on lihtsalt vapustav tulemus.
Muidugi oleks väga palju tahtnud Eestile ja Eesti rahvale väga palju head ära teha selle kohaga. Ma olen väga tänulik kõikidele nendele, kes mind valisid ja kõigile, kes mind aitasid, erinevad inimesed. Eesti saadikutest kuuest viis toetasid mind aktiivselt, üks minu suureks jahmatuseks töötas avalikult lausa minu vastu, aga sellest hoolimata ma sain väga hea tulemuse.
Ma pean ütlema veel ühte asja. On olnud sellised pealkirjad, et Julia Laffranque tahab ombudsmaniks saada, ta pürgib ombudsmaniks. Ma võin päris ausalt öelda, et ma ei tulnud üldse selle peale ise, et sinna kandideerida. Minu poole pöördusid inimesed - endised Euroopa ombudsmanid, rahvuslikud ombudsmanid ja inimesed, kes on lähedalt seotud Euroopa ombudsmani bürooga või olnud seotud sellega -, kes pisarsilmil ütlesid, et aidake ja arvasid, et mina olen see inimene. Tuli välja, et peaaegu olingi, kes saaks neid aidata, kellel on kompetentsi, pädevust ja kes on sõltumatu.
Mul on väga kahju nendest inimestest, kes ei saanud seda abi, ja Euroopa kodanikest. Ma oleksin väga tahtnud aidata, et Euroopa ombudsmani büroo oleks muutunud kodanikele palju lähedasemaks.
Paljud inimesed, kes olid O'Reilly poolt, tõid välja seda, et ta on jäänud poliitilise rünnaku alla, sest ta julges oma nina toppida poliitikute tegemistesse ja et poliitikud soovivad vaiksemat ja leplikumat ombudsmani. Kuidas te sellesse suhtute?
Ma arvan, et see ametikoht on selline, kus ei tohiks teha poliitikat, vaid kaitsta inimeste õigusi. Kui niisugune mulje on jäänud, et keegi on tegelenud poliitikaga, siis on sellest väga kahju, kui on lõhestumine toimunud. Ma arvan, et see ei ole kindlasti inimeste huvides. Üks asi on teha selliseid pealkirju ja tõstatada mingisuguseid küsimusi, aga teine asi on neid küsimusi ka lahendada ja need lahendused on paraku olnud väga nõrgad.
Aga kas ombudsman peab olema ka julge ja sekkuma kõrgel tasemel inimeste tegevuse uurimisse kui vaja?
Ombudsman peab olema väga hea erialatundja ja väga hea veenmisvõimega ja peab olema julge, aga see töö eeldab tegelikult vaidluste lahendamist sõbralikul viisil, et võimalikult hästi saada seda tulemust.
Minu meelest juba see oli suur julgus, et ametisoleva ombudsmani vastu minna kandideerima ja see on ka esimest korda ajaloos, et see vahe on olnud nii väike. See näitab, et siiski midagi annaks parandada.
Mida te sellest kampaaniast kaasa võtate, millise kogemuse?
Olen väga tänulik kõigile, kes aitasid. Väga huvitava kogemuse (võtan kaasa). Nagu ma ütlesin, ma ei oleks ise selle peale tulnud. Ma olen tänulik neile inimestele, kes osutasid mulle seda au ja võtsid mind kaasa sellesse ettevõtmisse. Kindlasti ma arvan, nagu Martin Luther ütleb, et kui ei juhtu see, mida tahetakse, siis juhtub see, mis on parim. Ma usun, et parimad ajad seisavad kindlasti veel ees.
Aga ma loodan, et Euroopa inimesed saavad abi ja selle nimel ma kavatsen ka edaspidi tööd teha. Aga veel kord, ma ei taha, et minust jääks mingi monstrumi või karjeristi mulje, mida on natukene kujundatud, sest seda ma kindlasti ei ole. Ma tegin seda tõesti ausalt, et aidata inimesi ja panustasin sinna missioonitundest. Ma olen väga rahul, et ma saan tagasi minna oma tööle Eestisse, kust ma ju ka tulin siia Strasbourg'i.
Minu eesmärk ei olnud iga hinna eest jääda välismaale elama või midagi sellist teha. Ma tõesti võtsin seda kui väga vastutusrikast väljakutset ja mul on väga hea meel, et see läks ikkagi uskumatult hästi, arvestades seda, et see algas täiesti tühjalt kohalt.
Toimetaja: Merili Nael