O'Reilly poolt andis valimiste kolmandas voorus oma hääle 320 europarlamendi saadikut, Laffranque'i toetas 280 saadikut.

Teises voorus sai O'Reilly 291, Laffranque 251, Itaalia Campania regiooni praegune ombudsman Giuseppe Fortunato 58 ja Euroopa Parlamendi saadik, rootslanna Cecilia Wikström sai 38 häält.

Ombudsmanilt saab abi kaebustes Euroopa Liidu asutuste halduspraktika suhtes, endine ajakirjanik O'Reilly on aga esitanud küsimusi ka näiteks komisjoni kunagise presidendi Jose Manuel Barroso uue töökoha ja komisjoni kõrgete ametikohtade täitmise kohta. Sellega astus ta kannale eelkõige suurimale poliitgrupile Euroopa Rahvaparteile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

O'Reilly pooldajad kiidavad tema söakust, kriitikud näevad aga poliitilist suunda.

"Paljud meist tunnevad, et ta ei olnud võib-olla täielikult sõltumatu ja seal on olnud võib-olla veidi erapoolikut suhtumist mõnel juhul," ütles Euroopa Rahvaparteisse kuuluv Petri Sarvamaa.

"Kui kritiseerid võimulolijaid ebaeetilise käitumise pärast, siis sa torgid sipelgapesa ja see on toonud kaasa teatava vastuseisu nende poolt Rahvaparteis, kes seda ei soovinud ja kes soovisid kandidaati, kes oleks passiivsem ja kes tegeleks üksnes kodanike kaebustega," kommenteeris Roheliste/Vabaliidu fraktsiooni liige Daniel Freund.

Rahulolematus andis hea võimaluse konkurentidele, mida Julia Laffranque suurepäraselt kasutas.

"Üllatavalt hea tulemus, see on tõesti väga-väga hea tulemus. Võit oli väga lähedal, see oli väga napilt. Ma olen tõesti üllatunud, arvestades seda, et ma alustasin nii, et keegi ei teadnud ega tundnud mind parlamendis," kommenteeris Laffranque tulemust.

"Jah, natuke hääli jäi puudu. Ametisoleval ombudsmanil on kergem rääkida endast ja oma tööst, aga mina olen täna väga uhke ja ma arvan, et Julia peaks ka olema väga uhke selle tulemuse üle. Ma olen kindel, et see ei ole tema viimane sõna Euroopas," rääkis Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Marina Kaljurand.

Kaljurand näeb praeguse ombudsmani nõrkusena eelkõige seda, et ta ei ole jõudnud kodanikeni. Viis Eesti parlamendisaadikut toetas Julia Laffranque'i, Yana Toom alguses samuti, lõpus mitte.

"Toetada kedagi muud peale Emily O'Reilly oleks tähendanud seda, et ma osalen EPP kättemaksuaktsioonis, sest nad tahtsid Emilyst lahti saada, sest ta vihastas välja need inimesed, keda peabki välja vihastama," selgitas Toom oma otsust.

Laffranque'i üheksa-aastane ametiaeg Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna lõppeb 4. jaanuaril. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole Euroopa Liidu institustioon, vaid 47 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu organ. Laffranque soovis kandideerida Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristiks, kuid ei saanud Eesti riigi toetust ning sellele kohale sai hoopis riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe.

Euroopa Ombudsman uurib kaebusi Euroopa Liidu institutsioonide ja muude asutuste poolse puuduliku halduse kohta. Neid võivad esitada EL-i liikmesriikide kodanikud ja elanikud või Euroopa Liidus asuvad ühendused ja ettevõtjad

Ombudsmani valib Euroopa Parlament ning tema ametiaeg on viis aastat, mida saab pikendada. Erapooletu organina ei allu ta ühelegi valitsusele ega organisatsioonile. Ta esitab iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendile.