"Laffranque on erakordselt tugev kandidaat, kellel on selge ettekujutus Euroopa ombudsmani rollist ja detailne tegevuskava eelolevaks ametiajaks. Usun, et tema tugevused tulid hästi esile ka kuulamistel nii poliitilistes gruppides kui ka PETI komisjonis," ütles sotsiaaldemokraat Mikser kolmapäeval ERR-ile.

Samas Keskerakonna saadiku Toomi hinnangul ei olnud Laffranque esinemine kõige parem ning temast tugevama mulje jätsid kindlasti praegune ombudsman, uuesti kandideeriv iirlanna Emily O'Reilly ja endine Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, välislätlane Nils Muižnieks.

"Need kaks saavad selgelt aru, kuidas ombudsmani töö käib, kuidas süsteem töötab," rääkis Toom ERR-ile. Muižnieksile on toeks tema varasem kogemus Euroopa Nõukogu ombudsmanina ja O'Reilly saab toetuda lisaks praegusele kogemusele ka sellele, et ta on töötanud Iirimaa ombudsmanina. "Nemad ei piirdunud ainult deklaratsioonidega," lisas Toom.

Saadikurühma Uuenev Euroopa (Renew Europe) kuuluva Toomi hinnangul rõhutas Laffranque liialt seda, ombudsmanil peab olema juristi haridus, rootslannast Euroopa Parlamendi saadik Cecilia Wikströmi aga seda, et ombudsmanil oleks vaja parlamendiliikme kogemust.

Samas tõi Mikser just Laffranque'i suurima tugevusena võrreldes konkurentidega esile tema juriidilise ekspertiisi ja etöökogemus kohtunikuna. "Usun, et Euroopa Liidu õiguse põhjalik tundmine on tulevasele ombudsmanile erakordselt vajalik ja oluline. Teine oluline kvaliteet võrreldes osade konkurentidega on kindlasti ka tema poliitiline sõltumatus ja see, et ta ei ole varasemas elus tegelnud parteipoliitikaga," ütles Mikser.

Laffranque on varasemalt rõhutanud oma õigusalast kompetentsi, kuna see aitab koostada "häid, usutavaid analüüse ning põhjendatud aruandeid ja soovitusi." Ombudsmani töö "peab põhinema õiguslikel argumentidel, et seda saaks võtta tõsiselt," ütles Laffranque septembris väljaandele Politico. Selle hinnangul sisaldub nendes seisukohtades Laffranque'i ja õigusasjatundjate kriitika O'Reilly tööle, kes on palju raporteid koostanud laiematel strateegilistel teemadel, aga mitte uurinud Euroopa Liidu kodanike kaebusi.

"Kindlasti jättis kuulamistel positiivse mulje ka Julia Laffranque'i suutlikkus vastata keerulistele ja tehnilistele küsimustele vabalt ja asjatundlikult nii inglise, prantsuse kui saksa keeles," lisas endine välisminister Mikser.

"Usun, et Julial on reaalsed võimalused olla täiskogu hääletusel edukas, kuivõrd ta alustas kampaaniat aegsasti ja on oma visiooni tutvustanud väga suurele osale Euroopa Parlamendi liikmetest. Ka konkurendid on tugevad ja kuna kandidaate on ühtekokku viis, siis võib esimeses hääletusvoorus oodata teatud häälte hajumist. See tähendab, et esimeseks ülesandeks Julia Laffranque'i jaoks on murda kahe lõppvooru pääseja hulka," leidis Mikser.

Laffranque'i võimalusi ei alahinnanud siiski ka Toom, kelle sõnul võib too olla sõlminud juba kokkuleppeid europarlamendi saadikutega. Toomi sõnul on roheliste saadikurühm küll juba teatanud, et toetavad O'Reillyt, Uueneva Euroopa saadikurühm arutab kandidaate neljapäeval, kuid juhiseid oma saadikutele andma ei hakka.

Samuti ei tee PETI komisjon oma otsust, millist kandidaati nad pooldavad või kelle välja praagiksid.

"Kui hinnata konkurentide tugevusi, siis on teatud eelised alati ametisolijal, antud juhul siis O'Reillyl," märkis Mikser, lisades, et Wikströmi eeliseks võrreldes konkurentidega on see, et endise Euroopa Parlamendi liikmena tunneb ta parlamendiliikmeid.

"Siiski loodan ma, et lõppotsuse tegemisel lähtuvad saadikud kandidaatide sisulistest tugevustest ja sobivusest antud ametikohale," ütles Mikser.

Euroopa Parlamendi täiskogu valib ombudsmani ülejärgmisel nädalal Strasbourgis toimuva sessiooni käigus.

Viies kandidaat ombudsmani kohale on Itaalia Campania regiooni praegune ombudsman Giuseppe Fortunato.

Laffranque'i üheksa-aastane ametiaeg Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna lõppeb 4. jaanuaril. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole Euroopa Liidu institustioon, vaid 47 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu organ. Laffranque soovis kandideerida Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristiks, kuid ei saanud Eesti riigi toetust ning sellele kohale sai hoopis riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe.

Euroopa Ombudsman uurib kaebusi Euroopa Liidu institutsioonide ja muude asutuste poolse puuduliku halduse kohta. Neid võivad esitada EL-i liikmesriikide kodanikud ja elanikud või Euroopa Liidus asuvad ühendused ja ettevõtjad.

Ombudsmani valib Euroopa Parlament ning tema ametiaeg on viis aastat, mida saab pikendada. Erapooletu organina ei allu ta ühelegi valitsusele ega organisatsioonile. Ta esitab iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendile.