USA esindajatekoda toetas president Donald Trumpi tagandamist
USA esindajatekoja täiskogu demokraatidest enamus toetas kolmapäeval president Donald Trumpi tagandamist, kinnitades hääletusel mõlemad süüdistuspunktid - nii võimu kuritarvitamise kui kongressi töö takistamise.
Trumpi näol on tegu USA ajaloo kolmanda presidendiga, kelle suhtes selline samm astutakse. Varasemad presidendid on Andrew Johnson 1868. aastal ja Bill Clinton 1998. aastal. Richard Nixon astus 1974. aastal ise tagasi, kui sai selgeks, et märkimisväärne osa tema parteikaaslasi on samuti asunud tagandamisalgatust toetama.
Täismahus video esindajatekojas toimunud istungist:
Esimeses süüdistuspunktis toetas Trumpi tagandamist 229 esindajatekoja liiget ja vastu hääletas 198, teises süüdistuspunktis jagunesid hääled 230-197. Hääletati peamiselt erakondlikust kuuluvusest sõltuvalt - demokraadid olid tagandamise poolt, vabariiklased aga selle vastu.
Enne hääletust pidasid esindajatekoja liikmed maha kuuetunnise debati. President oli samal ajal kampaaniaüritusel Michiganis.
Trump ütles pärast esindajatekoja hääletust, et demokraadid on täis vihkamist.
"Samal ajal kui meie loome töökohti ja võitleme Michigani eest, on radikaalsed vasakpoolsed kongressis täis kadedust ja vihkamist ja raevu, näete, mis toimub," ütles Trump kampaaniaüritusel Michiganis. "Need inimesed on hullud."
Trump ütles, et Demokraatlik Partei, mis on esindajatekojas enamuses, "üritas nullida kümnete miljonite patriootlike ameeriklaste hääletussedelid".
Tagandamisjuurdluse keskmes on kahtlustus, et Trump survestas Ukrainat otsima kompromiteerivat materjali oma demokraadist poliitilise rivaali Joe Bideni ja tema poja Hunteri kohta, hoides endale meelepärase tulemuse saavutamiseks kinni miljonite dollarite väärtuses Kiievile mõeldud julgeolekuabi.
President on kindel, et kongressi senat ei luba tema tagandamist ja ta jääb riigipeaks, teatas Valge Maja.
"President on kindel, et senat taastab korra, õigluse ja nõuetekohase menetluse, mida esindajatekoda eiras. Ta on järgmisteks sammudeks valmis ja on kindel, et ta mõistetakse täielikult õigeks," öeldi Valge Maja avalduses.
Valge Maja lisas, et president Trump jätkab väsimatult tööd ameerika rahva vajaduste ja prioriteetide täitmiseks, nii nagu ta on teinud seda alates ametisse astumisest.
Esindajatekojas Trumpile esitatud süüdistust nimetas Valge Maja "kõige häbiväärsemaks poliitiliseks episoodiks kogu rahva ajaloos", märkides, et otsus tehti tingimustes, kus ükski vabariiklane ei toetanud seda ning ei esitatud ühtegi tõendit Trumpi süü kohta.
Tagandamisprotsess liigub edasi senatisse, kus vabariiklastel on enamus.
Pelosi sõnul kavatseb ta venitada süüdistuaktide senatisse saatmisega, sest tema hinnangul ei plaani vabariiklased seal läbi viia ausat kohtuprotsessi.
Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell on varem öelnud, et ta teeb tihedat koostööd nii Valge Maja kui ka presidendi advokaatidega, et president kiiresti õigeks mõista.
Millised on reeglid senatis?
Kui kongress kasutab samu reegleid, mida kasutati 1868. ja 1999. aastal Andrew Johnsoni ja Bill Clintoni tagandamise protsessis, siis tulevad demokraatide prokurörid senatisse tagandamispunkte ehk süüdistusi ette lugema.
Pärast seda mõistavad maailma ühe mõjuvõimsaima üksikisiku üle kohut 100 senaatorit: 53 vabariiklast ja 47 demokraati.
Tema ametist kõrvaldamiseks peavad ta süüdi mõistma 67 senaatorit. See on äärmiselt ebatõenäoline, kui arvestada vabariiklaste arvulist tugevust.
Nende arvukus tähendab ka, et nemad otsustavad kas tunnistajaid kutsutakse ja keda kutsutakse, kui kaua saavad süüdistajad oma süüdistusi argumenteerida ja kui kaua kohtumõistmine kestab.
Kui senat ei taha Trumpi üle üldse kohut mõista, siis võib ta sellest loobuda hääletusel lihthäälteenamusega. Kui arvestada Trumpi poliitilist haaret oma erakonna üle, siis saab reegleid dikteerida sisuliselt Valge Maja ise.
"Töötame selle protsessi läbi, loodetavasti üsna lühikese aja jooksul ning täielikult koordineerides Valge Maja kaitsemeeskonnaga ja inimestega, kes presidenti senatis esindavad," ütles senati enamuse juht Mitch McConnell sel nädalal.
"Presidendi ametist kõrvaldamise tõenäosus on null," lisas ta.
Rindejooned on tõmmatud
Juba käib lahing McConnelli ja senati demokraatide juhi Chuck Shumeri vahel selle üle, kas kohtumõistmise käigus saab kutsuda tunnistajaid ja nõuda tõendeid.
Need võivad lükata kohtuprotsessi aja rohkem kui ühe kuu pikkuseks ehk kaugemale kahest nädalast, mille pikkust protsessi tahab McConnell. Clintoni üle mõisteti kohut viis nädalat.
Demokraadid loodavad, et nendega liitub neli vabariiklast ja koos nendega suudetakse moodustada enamus, mis sunnib McConnelli tunnistajaid lubama.
Esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi ütles kojas toimunud hääletuse eel, et ta poleks Trumpile esitatud süüdistusi hääletusele pannud, kui talle poleks kinnitatud, et kohtuprotsessile seatud reeglid tulevad õiglased. See rõhutab senaatorite keerulist rolli ja protsessi poliitilist iseloomu.
Isegi enne, kui tagandamishääletus esindajatekojas läbi läks, teatasid mõned vabariiklased, mis otsuse nemad senatis langetavad.
"Esindajatekoja tagandamispunktid on nali," ütles senaator Josh Hawley telekanalile Fox News. "Kogu see asi on nali ja on aeg president süüst vabastada."
Kuid võtmetähtis on asjaolu, et erinevalt Clintoni protsessist, kus demokraadist president seisis silmitsi vabariiklaste juhitud senatiga, on Trumpi protsessis Valge Maja ja senati enamus samast parteist.
McConnell võttis kongressi seinte vahel toimuva poliitilise iseloomu kokku teisipäeval. "Arvan, et meil seisab ees pea täielikult parteiliini mööda käiv tagandamisprotsess," lausus ta. "See on poliitiline protsess. Siin pole midagi kohtuvõimulist. Mina pole selles asjas üldse erapooletu."
Ajaloos kolmas
Trumpist sai seega Andrew Johnsoni (1868) ja Bill Clintoni (1998) järel kolmas USA president, kelle esindajatekoja on ametist tagandanud. Richard Nixon astus 1974. aastal tagasi enne, kui esindajatekoda jõudis tema tagandamise üle hääletada. Senat ei mõistnud süüdi ei Johnsonit ega Clintonit, mistõttu nad said ametis jätkata.
Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ütles kolmapäeval tagandamise arutelu avades, et Trump on jätkuvalt ohuks USA riiklikule julgeolekule ega jäta demokraatidele muud valikut kui ta tagandada.
"See on traagiline, et presidendi hoolimatud sammud on muutnud tagandamise vajalikuks. Ta ei jätnud meile muud valikut," ütles Pelosi.
Trump kinnitas kolmapäeval enne tagandamishääletust, et ei ole midagi valesti teinud.
"Kas te suudate uskuda, et vasakäärmuslased, eimidagitegijad demokraadid hakkavad mind täna tagandama, ja ma ei teinud midagi valesti! Kohutav!" säutsus Trump. "Seda ei tohi mitte kunagi enam ühegi presidendiga juhtuda. Palvetagem!"
Trump on võrrelnud tagandamisprotsessi riigipöördekatsega ja Salemi nõiaprotsessidega.
McConnell: Trumpi tagandamine on USA tänapäeva ajaloo ebaõiglaseim
USA senati enamuse liider Mitch McConnell mõistis neljapäeval hukka esindajatekojas algatatud president Donald Trumpi tagandamise ja ütles, et nüüd tuleb vabariiklaste enamusega senatil õigus jalule seada.
McConnell ütles senatis esinedes, et demokraatide enamusega esindajatekoda viis läbi tänapäeva Ameerika ajaloo kõige kiirustavama ja kõige ebaõiglasema tagandamisjuurdluse.
Tema sõnul ei ole veel kunagi varem olnud presidendi tagandamisalgatusel nii nõrka alust.
"Üks esindajatekoja poliitiline fraktsioon on langenud parteilise raevu ohvriks," ütles McConnell.
"Senat peab õiguse jalule seadma," ütles McConnell. "On vaid üks tulemus, mis läheb kokku tõendite nappuse, läbikukkunud juurdluse ja ülepeakaela kohtuasjaga. Ainult üks tulemus sobib asjaoluga, et juba süüdistused ise on põhiseaduslikult järjekindlusetud."