Senat võttis teisipäeval vastu resolutsiooni, mis kohustab presidenti viima USA relvajõud Iraani konfliktist välja, mis kujutab endast harvaesinevat teravat kriitikat presidendi suunal. Ühtlasi on tegu tugeva sõnumiga, et Iraani sõjal puudub Kongressi toetus.

Demokraadid on nii Esindajatekojas kui ka Senatis järjepidevalt nõudnud hääletusi Trumpi sõjapidamisvolituste piiramiseks. Nende kampaania on viimastel nädalatel kogunud üha enam vabariiklaste toetust, mis on omakorda pälvinud presidendi pahameele.

Vabariiklastest senaatorid Rand Paul, Susan Collins, Lisa Murkowski ja Bill Cassidy toetasid resolutsiooni koos demokraatidega, samas kui demokraat John Fetterman hääletas vastu. Lõpptulemuseks jäi 50:48. Otsuse läbiminekule aitas kaasa vabariiklaste Mitch McConnelli ja Dave McCormicki puudumine hääletuselt – mõlemad on varasemalt sarnaste resolutsioonide vastu hääletanud.

Esindajatekoda kiitis meetme heaks juba varem sel kuul. Kuna aga tegemist on mõlema koja poolt heaks kiidetud ühisavaldusega, ei vaja see presidendi allkirja ega oma seaduslikku jõudu.

Valge Maja ametnik pisendas Senati hääletuse tähtsust, öeldes, et resolutsioonil "pole mingit sisulist tähendust" ning süüdistas meetme vastuvõtmises vabariiklaste puudumist.

"Sellised resolutsioonid ei jõua presidendini ja neil puudub seaduse jõud," märkis ametnik.

Ta lisas, et resolutsioon kohustab küll presidenti tooma USA väed Iraani-vastasest vaenutegevusest välja, "ent pole mingit vaenutegevust, millest vägesid eemaldada, kuna see lõppes 7. aprilli vaherahuga."

Mitmed demokraatidest senaatorid, sealhulgas Tim Kaine, on seisukohal, et sõjapidamisvolituste piiramine on vajalik isegi pärast USA ja Iraani kokkuleppe saavutamist ning hoolimata käimasolevatest läbirääkimistest Teheraniga.

"Usun, et praegu on õige aeg hääletada ja öelda: "Kui meil ongi praegu teatud stabiilsus, siis ärgem laskem konfliktil uuesti puhkeda ilma Kongressi kaasamata"," ütles Kaine eelmisel nädalal ajakirjanikele.

Tegu oli esimese korraga pärast 1973. aasta sõjapidamise volituste seaduse vastuvõtmist, kui mõlemad kongressi kojad kiitsid heaks ühise resolutsiooni, millega presidenti kutsutakse üles sõjaline operatsioon lõpetama.

Lähis-Ida analüütik Laura Blumenfeld ütles BBC-le, et tegemist on siiski pigem sümboolse kui sisulise sammuga.

"See on pigem laks randmele kui käerauad, sest sellel puudub õiguslik siduvus," ütles ta.

Blumenfeldi sõnul peegeldab resolutsioon siiski ameeriklaste meeleolusid ning suurendab survet Valgele Majale leida Iraani sõjale lõpp.

Trump: ma viin asja lõpule ühel või teisel viisil

USA president Donald Trump postitas peale hääletust oma sotsiaalmeediasse, et reolutsiooni heaks kiitmine tähendab Iraani aitamist.

"Iraan on mul pihus, kohe-kohe langemas, valmis andma meile praktiliselt kõike, ja esimest korda aastakümnete jooksul austamas täiega Ameerika Ühendriike ja selle presidenti, MIND, ning USA Senat otsustab korraldada halvasti ajastatud ja mõttetu sõjapidamisvolituste hääletuse, öeldes Maailma Suurimale Terrori Sponsorile, et Ameerika Ühendriikidele ei meeldi see, mida ma nendega teen, ja et ma pean lõpetama, pakkudes seeläbi Vaenlasele abi ja tuge," lausus Trump.

Ta lisas, et neli vabariiklast, kes resolutsiooni poolt hääletasid, on luuserid.

"Neli Vabariiklasest Luuserit hääletasid koos demokraatidega ja Iraan küsis minu inimestelt: "Mida see kõik tähendab?" Need senaatorid tegid mu töö just raskemaks, aga ma viin asja lõpule, ühel või teisel viisil, sest ma viin asjad alati lõpule!" ütles USA president.