Siseministeeriumi plaan raskendaks välistudengite ja -töötajate pereelu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna lennujaamas saabujaid tervitavad väravad
Tallinna lennujaamas saabujaid tervitavad väravad Autor/allikas: EAS

Siseministeerium soovib piirata Eestis õppivate välismaalaste ja lühiajaliste töötajate võimalusi oma lapsi Eestisse kaasa tuua. Ühtlasi keelaks ministeerium välistudengite töötamise rohkem kui 16 tundi nädalas.

Eestis õpib üle 2200 nii-nimetatud kolmanda riigi kodaniku. Umbes pool välisüliõpilastest käib kooli kõrvalt tööl. Siseministeeriumi hinnangul ei tohiks väljastpoolt Euroopa Liitu pärit õppurid töötada üle 16 tunni nädalas. Ministeerium kardab, et muidu võidakse õppimiseks antud elamisluba hoopis töörände kattevarjuna kasutada.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on töötamine tudengitele oluline. Tartu Ülikooli kohalikest tudengitest töötab umbes 80 protsenti, välistudengitest 40 protsenti.

"Kolmandate riikide üliõpilased kindlasti vajavad seda töötamise võimalust äraelamiseks. Ma arvan, et oleks väga rumal otsus seda piirata," ütles Valk, nentides, et kindlasti on üksikjuhtumeid, kus on väärkasutust. "Aga ülikoolis ei ole võimalik olla niimoodi, et sa lihtsalt oled nimekirjas, aga tegelikult tegeled töötamisega. Mina ei näe küll, mis probleemi me lahendama hakkame, kui me töötamist piirame 16 tunniga, mis on ikkagi väga väike koormus nädalas."

Ministeerium soovib, et seadusmuudatuse järel tuleks Eestisse need välistudengid, kellel on õppimiseks piisavalt raha. Seda aitaks eelnõu kindlustada ka teise punktiga. Nimelt tahetakse tähtajalise elamisloaga välismaalastelt ära võtta vajaduspõhine õppetoetus.

Aune Valk ütles, et vajaduspõhise õppetoetuse äravõtmise vastu ta iseenesest pole, aga see ei tähenda, et tudengid tuge ei vajaks. Lihtsalt toetuse vorm võiks teine olla. Vajaduspõhist õppetoetust antakse maksuameti andmete järgi.

"Ilmselgelt üle maailma kõikide maksuametite andmeid vanemate kohta ja nende tõsikindlust me ei suuda tagada. Teisest küljest me näeme, et kui me välisüliõpilasi ei toeta, siis me saame siia neid, kes on suutelised maksma, aga pole alati kõige nutikamad. Ma arvan, et me peaksime vajaduspõhist õppetoetust muutma tulemuspõhiseks stipendiumiks," selgitas Valk.

Tudengite rahaasjade kõrval puudutavad ministeeriumi plaanid ka nende perekondi. Eelnõu seletuskirja järgi saab välismaalane oma pereelu kodumaal elada. Praegu võib tähtajalise elamisloaga õppur lapsed endaga kaasa võtta. Niisugusele pererändele soovib ministeerium piiri panna, mis tähendaks, et üliõpilase lapsed võiksid tal tavalise viisaga külas käia, kuid kogu õpingute ajaks neil Eestisse asja ei oleks.

"Ma arvan, et üliõpilaste puhul me ei räägi mingitest suurperedest. Küll aga näeme me seda, et nii mõnedki kusagilt kolmandast maailmast tulnud üliõpilased tahavad kogu oma suguvõsa järele tuua," rääkis siseminister Mart Helme. "Vaadake, missugused on Eestis kõige kiiremini kasvavad kogukonnad – nigeerlased, bangladeshlased. Ja nad ei ole sugugi kõik kõrgelt haritud IT-spetsialistid või üliõpilased, vaid ongi täpselt nii, et tullakse siia ja kasutatakse seda, et ollakse nii-öelda legaliseerunud üliõpilased. Sugulased tuuakse siia, aga pärast ülikooli enam ei minda."

Aune Valk ütles, et suuremat osa Tartu Ülikooli tudengeist muudatus ei puudutaks.

"See puudutab ennekõike doktorante, aga kui ma õigesti aru saan, siis eelnõust on doktorandid välja jäetud. See kindlasti üksikute üliõpilaste puhul on probleem, aga ma ei julge praegu öelda, kui suur mure see on."

Eelnõu seletuskirjas kurdetakse ka, et ajutiselt Eestis viibivad lapsed vajavad koolikohta ja see koormus langeb omavalitsustele. Sestap soovitakse piirata ka lühiajaliste töötajate võimalusi ehk need inimesed, kes töötavad Eestis kuni aasta, peaksid oma lapsed koju jätma.

Hoopis omaette muudatusplaan puudutab neid välistudengeid, kes soovivad Eestisse pikemaks ajaks paigale jääda. Riigi senine poliitika on olnud, et kui välismaalane saab Eestis kõrg- või kutsehariduse, võiks ta Eestisse ka tööle jääda. Niisugused inimesed on Eestis harjunud ja haritud inimesi riik vajab. Samas ei pruugi äsja kooli lõpetanu kohe erialast tööd saada ja sestap antakse talle võimalus taotleda lühiajalist elamisluba töötamiseks. Aga erinevalt teistest välismaalastest ei peaks talle maksma Eesti keskmist palka. Niisuguse tööotsinguteks mõeldud vaheetapi soovib ministeerium ära kaotada, mis tähendab, et ka Eestis kooli lõpetanu peaks siiajäämiseks kohe keskmist palka saama. Erand tehtaks neile, kes on Eestis saanud doktorikraadi. Nimelt teenivad akadeemilised töötajad pahatihti alla keskmise palga.

Seadusemuudatusega soovib ministeerium radikaliseerumist vältida. Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et oodatust madalama kvalifikatsiooniga töö võib kaasa tuua siseminise solvumise ning eskaleeruda avalikku korda ja riigi julgeolekut ohustavaks teguriks.

Minister Helme jäi eelnõud kommenteerides napisõnaliseks. "Enne, kui on igalt poolt tulnud kooskõlastused ja asjad lukku löödud, ma arvan, et ma ei taha põhjalikumalt kommenteerida," ütles siseminister.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: