Esmaspäeval pidas keskkriminaalpolitsei rahapesus kahtlustatavatena kinni 36-aastase Andrii, 56-aastase Tiiu Järviste ja 40-aastase Aleksei. Kriminaalasjas seni kogutud tõenditele tuginedes on alust arvata, et GFC-s on 2018. aastal varjatud rahapesukahtlaseid tehinguid, mille tulemusena on makseasutuse kaudu liikunud ligi kolm miljonit eurot kuritegelikust tegevusest saadud raha. Lisaks esitati Järvistele kahtlustus selles, et ta püüdis omastada ligi kaheksa miljonit eurot.

Riigiprokurör Marek Vahingu sõnul on kriminaalmenetluse raames GFC tegevuse kontrollimiseni jõutud prokuratuuri, keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitsei ja finantsinspektsiooni koostöö tulemusena. Finantsinspektsioon on GFC-lt tegutsemisloa ära võtnud ning äriühing selles valdkonnas edasi ei tegutse.

"Oleme partnerasutustega suunanud oma tähelepanu võimalikele Eestis tegutsevatele professionaalsetele rahapesijatele. Koostöö tulemusena oleme kontrollimas Eestis makseasutusena tegutsenud GFC Good Finance Company AS-i töötajate suhtes tõusetunud rahapesu kuriteokahtlusi. Kriminaalmenetluse eesmärk on lisaks tõe väljaselgitamisele ennetada ja tõkestada Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ning seeläbi suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust," sõnas Vahing.

Harju maakohus vahistas eile prokuröri taotlusel Andrii ja Aleksei, sest prokuröri hinnangul võivad nad vabaduses olles kriminaalmenetlusest kõrvale hoida või jätkata sarnaste tegude toimepanemist.

"Professionaalsed rahapesijad on politseile keeruline väljakutse ja seetõttu on kriminaalmenetlusse vaja teistsugust võimekust taolise kuritegeliku tegevuse tõkestamisel. Eelmisel aastal majanduskuritegude büroosse loodud finantskuritegude grupi töö on hea näide sellest, kuidas finantsvaldkonda tundvad ja valgekraelisele kuritegevusele spetsialiseerunud ametnikud suudavad keerulised ja rahvusvahelise mõõtmega kuriteod avastada juba algusjärgus ning nende toimepanemise kiiresti lõpetada," lisas keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur.

Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib riigiprokuratuur.

Maksevahendusettevõte GFC Good Finance Company asutas 2013. aastal Tiiu Järviste. Ettevõte teenis möödunud aastal 1,1 miljoni euro suuruse müügitulu juures 282 000 eurot kasumit. Ettevõtte bilansimaht on pidevalt ja järsult kasvanud. 2016. aastal oli see 311 000 eurot, millest omakapital 258 000 eurot. 2017. aastal oli GFC bilansis juba 9,5 miljonit eurot, millest omakapital 342 000 eurot ja möödunud aastal kasvas bilanimaht juba 19,3 miljoni euroni, millest omakapital moodustas 624 000 eurot.

GFC Good Finance Company on praeguseks likvideerimisel ja selle omanikuks on äriregistris märgitud Andrei Štšemelev. Ettevõtte tegevusloa tühistas finantsinspektsioon selle aasta mai lõpus, viidates rahapesu vastaste reeglite olulisele rikkumisele. Toona kuulus ettevõttest 90,4 protsenti Järvistele. GFC ärimudel keskendus suures osas mitteresidentidest klientidele või mitteresidentidest lõplikult kasusaavatele isikutele makseteenuste osutamisel.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler selgitas toona pressikonverentsil, et GFC jäi finantsinspektsioonile silma ülikiire kasvuga nii maksete mahus kui turuosas. Ettevõtete maksete maht hakkas järsult suurenema 2017. aastal - 3,5 miljonilt esimeses kvartalis 50,9 miljoni euroni neljandas kvartalis. 2018. aastal tõusis maksete maht kvartalis juba 105 miljonini. GFC turuosa kasvas kahe aastaga (2016-2018) 0,01 protsendilt 53,3 protsendini.

Järviste toona oma süüd ei tunnistanud. GFC Good Finance Company AS on omalt poolt nendele süüdistustele vastuväited ja selgitused esitanud ning kavatsen kindlasti ka kasutada seadusest tulenevat õigust otsus kohtus vaidlustada," ütles Järviste mais.

2017. aasta oktoobris tuvastas finantsinspektsioon GFC-s kohapealses kontrollis olulisi rikkumisi ja puudusi kõigis kontrollitud valdkondades ning tegi esimese ettekirjutuse. 2018 juulis tehti teine kohapealne kontroll ning taas tuvastati ulatuslikke õigusrikkumisi.