Guaido sai hääletusel umbes saja seadusandja toetuse.

Venezuela opositsiooniliidri rivaal Luis Parra kuulutas end varem päeval rahvusassamblee uueks esimeheks ajal, mil president Nicolas Madurole lojaalsed julgeolekujõud ei lubanud Guaidod ja teisi opositsiooni seadusandjaid parlamendihoonesse.

Hoonesse lubati ainult režiimi seadusandjaid ja neid opositsiooni saadikuid, kes on olnud Guaido suhtes kriitilised.

Venezuelas on nüüd seega kaks poliitikut, kes kutsuvad end parlamendi esimeheks.

Opositsioon süüdistab Parrat ja valitsuse toetajaid parlamentaarses võimuhaaramises. Parrale avaldas seevastu koheselt toetust president Nicolas Maduro.

Guaido tegi 2019. aastal kõik, mis suutis, et president Maduro ametist kangutada, kuid see ei õnnestunud. 36-aastane opositsioonijuht on aga tõotanud võitlust jätkata.

Pisut vähem kui aasta eest kuulutas Guaido end Venezuela ajutiseks presidendiks. Teda on tunnustanud USA ja veel üle 50 riigi, sealhulgas Eesti.

Rahvusassamblee on ainus valitsemisorgan, mis on opositsiooni käes ja selle kaotamist ei saa Guaido endale lubada, ehkki alates 2017. aastast on Madurole lojaalne ülemkohus kõik selle otsused tühistanud.

Axios ja Guardian nendivad ülevaates, et praktikas võib opositsioonil olla üha raskem oma jõudu koondada, kui väliselt on kaotatud viimne institutsioon, mida ei kontrollinud Maduro režiim.