"Pealtnägija": Hirve ja Gammeri protsessis süüdistuse saanud vandeadvokaat peab uurimist vandenõuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Hubert Hirve ja Pavel Gammeri väidetava kuritegeliku ühenduse protsessis süüdistuse saanud vandeadvokaat Viktor Särgava ütleb, et uurimine on kõrgelennuline vandenõu, kus politsei kaitseb väidetavate ristiisade vastast põhitunnistajat Kristian Kesnerit ja mätsib kinni tema tegusid.

Jaanuri lõpus saadeti kohtusse viimaste aastate suurim kuritegeliku ühenduse kaasus, kus süüdistatakse 22 inimest ja nelja juriidilist isikut rahvakeeli maffiaparagrahvi järgi. Reedel toimus sajandi mõjukaimaks maffiaasjaks ristitud protsessi esimene eelistung, kus olid kohal peamiselt advokaadid. Ees seisab aastaid vältav vihane õiguslahing. Ainuüksi süüdistus on üle 800 lehekülje ja appi võeti isegi joonised väidetavast kuritegelikust ühendusest, mille tipus olevat trooninud 60-aastane Hubert Hirv ja 55-aastane Pavel Gammer, vahendas "Pealtnägija".

"Selle kriminaalasja materjali mahukust näitab see, et see oli lõpuks ära saatmisel üle 100 köite, umbes 24 000 leheküljel, millele lisandus veel 14 000 lehekülge musta materjali, mis puudutas musta raamatupidamist. /.../ Seda tööd avalike toimingute faasis, kui me eelmine aasta jõudsime nii kaugele, tegi kahel päeval korraga 200 politseiametnikku ehk et toiminguid viidi läbi 28 erineval aadressil 200 politseiametniku poolt," kirjeldas keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur.

Mullu veebruaris toimunud suuroperatsiooni käigus võeti teiste seas kinni advokaat Viktor Särgava ja jurist Aivar Orukask. Särgava oli kahtlustuse kohaselt väidetavate allilmabosside õigusnõustaja, endine politseinik ja rahapesu vastase võitluse spetsialist Orukask tegeles nõustamise ja vastuluurega. Särgava sai lõpuks süüdistuse, Orukask pääses napilt kohtu alla minekust.

"Pealtnägija" suhtles paljude juhtumi osalistega, aga Särgava ja Orukask olid ainsana nõus intervjuuga, sest neil on teooria, kuidas uurimine on kõrgelennuline vandenõu. Nende juttu võib uskuda või mitte, aga see on võimalus heita pilk maailma, mida muidu naljalt ei näe.

Särgava tutvus Hirve ja Gammeriga 2005. aastal, kui nad pöördusid advokaadibüroo poole selleks, et kohtuasju algatada. Aastate jooksul tekkis Särgaval nendega sõprussuhe ning loodi ka ühisfirma.

Üks Särgava esimesi ülesandeid 2000. aastate keskel oli anda sisse kümmekond hagi erinevate väljaannete vastu, kes nimetasid tema kliente mafioosodeks või seostasid muu kahtlasega.

"Ega see ei tähenda, et kui advokaat esindab kriminaalasjas inimest, siis advokaat justkui ise soosib kuritegevust. Ei. Advokaat teeb oma tööd nagu arst, piltlikult öeldes. Kui vanglaarst ravib vange, ega siis seda arsti ei saa kurjategijaks pidada, et ta nüüd seal abistab kurjategijat," rääkis Särgava.

"Lihtsalt, kui juba tekib aastate käigus... klient käib advokaadi juures, kui tal on palju abi vaja, tihti ja tekib ka isiklik sõprus. Seetõttu, kui ma käin inimese sünnipäeval, ma ei näe selles mingit probleemi," lisas ta.

"Ma saan öelda ka seda, et Viktor Särgava puhul ei ole etteheide, ei piirdu ainult sellega, et ta on teinud selliseid seaduslikke tegusid juristina, vaid tegelikult etteheide on selles, et ta on kuritegelikku ühendusse kuuludes pannud ka ise ebaseaduslikke tegusid toime," selgitas riigiprokurör Taavi Pern.

Peakorter peitis hulka relvi

Süüdistuse kohaselt peitis kuritegelik ühendus end väliselt igati adekvaatse fassaadi taha. Nende peakorteriks võib nimetada ligi 4000-ruutmeetrist hoonet aadressil Dunkri 5, kus asub mitu restorani, neist tuntuim Beerhouse. Majja, mille peategelased süüdistuse andmetel jõuga eelmiselt omanikult juba 2008 üle võtsid, registreeriti suur hulk nende kontrolli all äriühinguid, aga näiteks ka mõlema perekonna nimelised heategevusfondid.

Ehkki tegu on justkui igati ausa asutusega, siis lubati pärast pikki läbirääkimisi "Pealtnägijal" advokaatide saatel majas küll ringkäik teha, aga mitte filmida.

Hoonest leiti uurimise käigus relvi. "Eks see ongi märk sellest, et tavaliste n-ö restoraniärimeeste fassaadi taha võivad peituda tegelikult ikkagi ohtlikud kurjategijad, kes on valmistunud selleks, et vajadusel tulirelvi kasutada võib-olla oma mõjuvõimu maksma panemisel," ütles Leho Laur.

Advokaatide sõnul ei tea süüdistatavad, kelle relvad maja keldris peidikust leiti ja kes need sinna pani. Mõlemas peres on relvaentusiastid, kellel ka ametlikud relvaload. Sotsiaalmeedias demonstreeribki näiteks Hubert Hirve tütar muljetavaldavaid snaiprivõimeid.

Kriminaalasja tuum on väidetavad maksupettused

Ehkki süüdistuse kohaselt tegeles ühendus klassikalise kuritegevusega nagu väljapressimine ja illegaalsed relvad, siis massiivse kriminaalasja tuuma moodustavad väidetavad maksupettused. Nn ümbrikupalga maksmise ja erisoodustuse tasumata jätmisega tekitati riigile väidetavalt kahju 4,5 miljonit eurot.

Suur osa etteheidetest puudutab seda, kuidas Hirv, Gammer ja nende kaaslased kirjutasid enamuse luksusliku elu kuludest firmadesse, tasumata vastavaid makse. Ainuüksi kriminaalasja raames arestitud vara võtab silme eest kirjuks: ridamisi kalleid autosid, maid ning maju. Lisaks veel hinnalisi relvi, sealhulgas näiteks 18 000 eurot maksev jahipüss ja ajaloolised mõõgad, samuti ohtralt kunsti ja väärisesemeid nagu 29 000 eurot maksev käekell ja teemantsõrmused, aga isegi Hubert Hirve topiste kollektsioon, kus isendeid aafrika antiloopidest ja gnuudest kuni karuni.

"Keerukuse tõigi välja see, et seal see tavapärane n-ö ühenduse tegevus või kuritegeliku ühenduse tegevus oli põimunud väga majandustegevusega. Ja oli üsna keeruline jälgida neid skeeme ja erinevaid võimalusi, mida äriühinguid kasutades tehti, et oma illegaalset tegevust varjata tegelikult," rääkis Laur.

Eelmise nädala eelistungil väitsid advokaadid veel kord, et tegu pole kuritegeliku ühendusega, vaid maksuprobleemiga. Pikantne detail viimasest aastast on, kuidas eeluurimisvanglas viibiv Hubert Hirv, kellel on suhtlemiskeeld, püüdis enda ärisid edasi juhtida, saates kirju advokaat Sven Sillari vahendusel, mis tõi kaasa tavatu läbiotsimise viimase büroos ja omaette skandaali. See näitab veelkord, kuidas advokaat ja klient võivad olla liiga lähedased.

Üks detail, mille süüdistajad on välja toonud, on see, et Särgava kontoris hoiti Gammeri ja Hirve sularaha. Särgava sõnul on see väljamõeldis. "Kriminaalasja materjalides on isikud seda arutanud, seda variandina, aga minuga ei ole. /.../ Sellist asja ei toimunud ja minuga isegi seda pole räägitud," ütles ta.

Särgava lükkas tagasi ka väited topeltraamatupidamise kohta, mille kohaselt maksid Hirv ja Gammer talle mustalt lisaraha.

Särgava peab uurimist vandenõuks

Põhjus, miks süüdistuse saanud Särgava nõustus kaamera ees rääkima, on selles, et ta tahtis rääkida enda jahmatava versiooni, miks ta loosse üldse tõmmati.

Aastal 2008 valitses Eestis kiirlaenubuum ja sellest tahtsid osa saada ka Hirv ning Gammer. Nende toel asutati firma MiniCredit, mille juhiks sai Kristian Kesner. Viimane sattus 2007. aastal kinnisvaraärimehena isegi korra Äripäeva miljonäride edetabelisse, aga siis sattus ta eraisiku pankrotti. Isegi tema vastased nimetavad Kesnerit geniaalseks suhtlejaks.

"Tõeline Ostap Bender, noh. Selles mõttes, et kui me siinsamas ruumis oleksime, Kristian Kesner oleks ja mina teda ei teaks, siis ta väljuks meie rahaga siit. Ta suudab kõik ära rääkida, musta valgeks," kirjeldas Orukask.

Kesner on ajakirjandusele aastaid huvi pakkunud seda enam, et pankrotis ja ametliku sissetulekuta mees sõidab ringi ülikalli Mercedes Maybachiga, elab Viimsi villas, suvitab Rivieral ja elab üldse miljonäri stiilis.

"Tal on mingi kolm-neli usaldusisikut, kellega tal on vormistatud siin kümmekond firmat ja nende firmade peal on need autod, kinnistud jne. Ja siis, kui ta mingi afääri teeb ja selle arvelt raha teenib, siis kuskilt kantakse siia firmadesse raha ja siis nende firmade vahel jaotatakse ära, kes maksab maja liisinguid, kes maksab autoliisinguid ja kes siis sularaha välja võtab jne," rääkis Särgava.

Kümmekond aastat tagasi esindas advokaat Särgava sama meest, keda ta täna aferistiks nimetab, kohtus pankrotimenetluses. Tagantjärele selgus Särgava sõnul, et Kesner pumpas erineval moel raha välja ka MiniCreditist, mis tegutses lisaks Eestile Lätis, Poolas ja Gruusias. See tähendab Särgava sõnul, et Kesner hakkas petma Gammerit ja Hirve.

"Lihtsustatult oli umbes niimoodi. 10 000 eurot oli kadunud ja sellest tekkis probleem. "Näed, Kristian, kus on 10 000 eurot?" "Vot, kulutasin ära, aga see pole midagi, teeme äri, teenime 20 000 ja unustame selle ära." Noh, neelati alla. Järgmine kord oli 50 000 kadunud. Siis hakati rääkima, et kuule, mis sa nüüd teed? "Firma raha oled 50 000 ära varastand. Mida sa teed? Nüüd on vaja see tagasi anda." "Pole midagi, teeme koos äri, teenime 100 000." Vot ja niimoodi see akumuleerus-akumuleerus, kuni siis nad lõpuks läksid põhjalikult tülli omavahel," kirjeldas Särgava.

Tähelepanuväärne on see, et kui aastaid väitsid asjaosalised, et Hirv ja Gammer ei olnud Eesti ühe suurema kiirlaenuäriga seotud, siis nüüd Särgava tunnistab seda.

Lõplik löök tuli siis, kui kiirlaenu reeglid karmistusid ja firma kaotas tegevusloa. MiniCreditis keerutatud rahapesuhõngulistest miljonitest, seotud värvikatest tegelastest ja skeemidest saaks omaette saate, aga käesoleva loo kontekstis on oluline, et Särgava püüdis oma klientide nimel Kesnerit sigaduste eest juriidiliselt vastutama panna, muu hulgas algatas kiirlaenukontori pankroti, mille raames omakorda tehti Kesneri ja tema abimeeste suhtes kuriteoteade.

"Kõik Kesneri suhtes esitatud kuriteokaebused on pandud seisma, neid ei ole uuritud, vaid uurimise alla on võetud isikud, kes on taotlenud tema poolt toime pandud kuritegude uurimist. /.../ Sealhulgas mina," ütles Särgava.

Särgava on kirjutanud massiliselt kaebusi kõikvõimalikesse instantsidesse kuni valitsuse liikmeteni ja kirjeldab, kuidas politsei kaitseb väidetavate ristiisade vastast tunnistajat Kesnerit ning mätsib tema sigadusi.

Advokaadil on ohjeldamatult etteheiteid politseile ja prokuratuurile, ta kasutab väljendit "politseikatus" ja võrdleb end koguni Venemaa ametivenna Sergei Magnitskiga, kes tõe otsimise eest vanglas oma otsa leidis.

"Mina taotlen inimese kuritegude uurimist ja nüüd ma satun ise uurimise alla," ütles Särgava, kelle hinnangul on õiguskaitseorganid pannud püsti vandenõu.

"Faktid räägivad enda eest," ütles ta.

Politsei eitab Särgava väiteid

"Ma nimetaks isegi neid niisugusteks meelevaldseteks skeemideks. Need ei ole tänases Eesti ühiskonnas asjakohased. Rääkida sellest, et politsei teeb kellegile katust, kindlasti ei vasta täna tõele," ütles Leho Laur ja kinnitas, et ei Kesneri ega kellegi teisega ei ole mingisugust lepet tehtud.

"Minu hinnangul on tegemist Viktor Särgava spekulatsiooniga," märkis Pern.

Politsei ja prokuratuuri sõnul seostab Särgava seostamatuid asju ja eksitab avalikkust. Kesner on nende sõnul üks kokku 115 tunnistajast kuritegeliku ühenduse loos.

Kõik Särgava kaebused ongi alusetutena siiani tagasi lükatud.

Aga politseiga koostööle läinud isikut kutsutakse teatavas žargoonis "kitseks" ja pikantsel kombel hankisid restoranipidajad enda asutusse kaks kitse, kellest ühe nimi oli juhuslikult Kristian ja teise nimi Hando, mis kattub Kesneri poolvenna ja varidirektoriga. Kanal 2 "Reporteris", mis 2017. aastal restorani avamist kajastas, ajas Pavel Gammer mõistujuttu. "Üks elas Monacos ja teine Emiraatides ja tulid siia, Eestisse elama," ütles Gammer toona.

Särgava kinnitusel oli tegemist irooniaga ning ei olnud viide Kesnerile. Kitsed käisid restorani kontseptsiooni juurde. "Nii palju kui mina tean, need kitsed käisid restorani kontseptsiooni juurde, piltlikult öeldes, ja muidu oleks võinud seal olla nimi Siim ja Mikk, aga kuna inimestel on iroonia, pandi teised nimed," rääkis Särgava.

Viis kuud hiljem võeti Gammer ja Hirv hoopis ise kinni ja samad ruumid otsiti läbi.

Kesneri sõnul manipuleerivad süüdistatavad "Pealtnägijaga"

"Pealtnägija" püüdis Kesneriga intervjuud saada, käis teda passimas isegi järjekordsel MiniCrediti pankrotiistungil, kuhu ta ilmuma pidanuks. Lõpuks sai toimetus e-kirja, kus Kesner nimetas Särgava avaldusi "väljakutsuvalt absurdseks vandenõuteooriaks" ja väitis, et "pole kunagi olnud MiniCrediti tegelik omanik ega juht".

Kesneri sõnul manipuleerib kuritegelik ühendus "Pealtnägijaga", püüdes tekitada vahetult enne protsessi skandaali ja meediakära: "Ma arvan, et juba mõnda aega kestev PR-kampaania meedias on tingitud sellest, et kuritegelik ühendus on surutud vastu seina. See on meeleheitlik katse päästa oma nahka."

Särgava avaldusi võiks pidada nurka aetud mehe eneseõigustuseks, aga Kesneri tempudest räägivad ka teised. Näiteks ETV+ uuriv saade "Insight" tegi mullu loo, kus kõnelesid konkreetsed kannatanud, kuidas Kesner oma abilistega tegi eriti jultunud triki ja sai juba pankrotimenetluses justkui lukku pandud MiniCreditist raha kätte. Nimelt kirjeldasid tunnistajad, kuidas võlglaste andmebaasi ei antud pankrotihaldurile, vaid Kesneri näpunäidete järgi helistati inimestele ja lasti laenud tagasi kanda teistele tema kontrolli all firmadele, kust need haihtusid.

"Keskkriminaalpolitseil on kõik tõendid olemas. Et on vaesed SMS-laenu võlgnikud, kellel on 100 eurot suur raha. Kesner sõidab Maybachiga ja elab villas, petab neid. Ja keskkriminaalpolitsei ei näe mitte ühtegi probleemi, see ongi normaalne," kommenteeris Särgava.

"Kas ja millisel viisil on uuritud Kristian Kesneri kuritegusid, kas tema suhtes on pooleli mingeid kriminaalmenetlusi, seda ma mõistetavatel põhjustel kommenteerida ei saa," ütles Pern.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: