Advokatuuri aukohus leidis Harju maakohtu määrusele tuginedes, et Sven Sillar rikkus oma advokaadibüroos kaitsealusele, vahistatud kahtlustatavale Hubert Hirvele tema lähedaste kirju vahendades suhtlemiskeeldu, mis kvalifitseerub distsiplinaarsüüteoks.

Keskkriminaalpolitsei leidis möödunud aasta aprillis riigiprokuratuuri taotlusel kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustatava Hubert Hirve kodus tehtud läbiotsimise käigus tema abikaasa käekotist kirjad oma vahi all viibivalt mehelt, milles Hirv andis naisele juhiseid ettevõtete juhtimiseks ja tehinguteks varaga.

Prokuratuuri hinnangul oli kirja vahendajaks Sven Sillari advokaadibüroo, mis Hirve esindas. Seetõttu korraldas keskkriminaalpolitsei mullu juulis uue läbiotsimise juba Sillari advokaadibüroos, mille käigus viis kaasa büroo kliendi, eeluurimisvangistuses viibiva Hirvega seotud dokumentatsiooni. Selle käigus leiti ka kirjad, mis olid adresseeritud nii kahtlustatava poolt oma lähedastele kui ka lähedaste vastustega neile.

Aukohus tõdeb, et kirjade olemasolu on kinnitanud ka Sillar ise, kuid tema väide, et tegemist oli advokaadile saadetud kriminaalasja materjalidega, mida ei ole advokaat kellelegi üle andnud, ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Kohtumäärusest nähtuvalt viitasid kirjade pealkirjad, et need on adresseeritud lähedastele, lisaks nähtub kohtu kinnitusel ka kirjade sisust, et need on adresseeritud lähedastele, mitte advokaadile. Kohtumääruse kohaselt on kirjade hulgast leitud ka vastuskirju ning tuvastatud, et kahtlustatavate lähedased on käinud advokaadibüroos kirjadega tutvumas, tõdeb aukohus, mis seejärel tutvus ka kirjade sisuga ja sai oma kahtlustele kinnituse.

Aukohus tuvastas, et tegemist on kliendi isikliku kirjavahetusega, mis on antud advokaadi kätte adressaatidele edastamiseks.

Aukohus peab seda taunitavaks, sest advokaat peab oma tegevuses juhinduma seadusest ja kutse-eetika nõuetest. Kriminaalmenetluses osaledes tuleb advokaadil juhinduda kriminaalmenetluse seadustikust, nii et kui advokaadi kliendi suhtes on kohaldatud suhtlemiskeeld, kohustub ka advokaat seda piirangut järgima.

"Suhtlemiskeeld tähendab, et isikul, kelle suhtes see piirang on kehtestatud, on keelatud suhelda ükskõik mis teemadel ja ükskõik kellega peale advokaadi. Advokaat ei tohi sellise keelu korral olla kirjavahetusel vahendajaks, s.o isikuks, kes toimetab kinnipeetu kirjad vanglast välja ja võimaldab adressaadil nendega tutvuda. Käesoleval juhul advokaat suhtluspiirangut järginud ei ole, vaid on oma kutsealast positsiooni ära kasutades asunud vahendama kliendi ja tema lähedaste vahelist suhtlust, hoolimata kehtestatud piirangust. Asjaolu, et advokaadiga suhtlemisele suhtlemiskeeld ei laiene, ei tähenda, et advokaat võib asuda kliendi kirjavahetust vahendama. Käesoleva juhul ei ole kahtlust, et advokaat on seda teinud, pannes sellega toime distsiplinaarsüüteo. Advokaadi väited, et kirjad olid adresseeritud temale, ei ole kooskõlas kirjade pealkirjadega ja kirja sisuga, millest nähtuvalt on kirjad adresseeritud klientide lähedastele," teatab aukohtu otsus.

"Samuti ei ole asjakohane advokaadi poolt aukohtu istungil väidetu, et kliendilt saadud suulise info edastamine ei ole keelatud, kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist advokaadi poolt kliendilt saadud suulise teabega, vaid kirjadega, mida advokaat on ise või läbi advokaadibüroo suhtlemispiiranguga klientide lähedastele vahendanud. Selliste kirjade vanglast välja toomine ja mistahes viisil vahendamine, ei ole lubatud. Eeltoodust tulenevalt rikkus advokaat prokuratuuri kehtestatud suhtlemiskeeldu ja seadis oma ebaseadusliku tegevusega seeläbi ohtu efektiivse kaitse teostamise ning lõi võimaluse advokaadibüroo, kus asuvad ka teiste klientide materjalid, läbiotsimiseks," leiab aukohus.

Aukohus leidis ka, et selline tegevus kahjustab kogenud kriminaalõiguse advokaadi poolt nii advokaadi kutsenimetust kui ka advokatuuri mainet tervikuna. Aukohtu hinnangul on tegemist raske rikkumisega, mille eest väärib advokaat karistamist.

Lisaks heidab aukohus Sillarile ette seda, et ta jättis neile esitamata advokaadibüroo läbiotsimise käigus koostatud läbiotsimisprotokolli ja kirjavahetuse, mida Sillar oma selgituste kohaselt ei pidanud tõenditeks. Need esitas ta alles aukohtu istungil.

"Aukohus on seisukohal, et vandeadvokaadi näol on tegemist kogenud kriminaalõiguse advokaadiga, kes pidi mõistma oma teo lubamatust, kuid sellele vaatamata asus rikkuma seadust, tekitades vahistatutele võimaluse nende suhtes kehtestatud piirangute eiramiseks," leidis aukohus.

Seetõttu määras aukohus Sillarile karistuseks rahatrahvi summas 3500 eurot.

Advokatuuri esimees Jaanus Tehver ütles, et ta ise aukohtu koosseisus, mis asja arutas, ei osalenud, kuid nentis, et kui aukohus sellise rahatrahvi määras, oli nende hinnangul järelikult tegemist tõsise hinnanguga Sillari tegevusele.

"Aukohtu karistuse mõte on, et advokaat teeks omad järeldused ja käituks edaspidi vastavalt," ütles Tehver.

Advokatuuri aukohtu esimees Andres Aavik kommenteeris ERR-ile, et Sven Sillar on vaidlustanud otsuse halduskohtus, mistõttu ta otsust sisuliselt kommenteerida ei saa.

Aaviku selgitusel toimub halduskohtu menetlus kirjalikult, mistõttu pole teada, millal otsus tuleb. Aavikul pole kahtlust, et juhul, kui halduskohus peaks langetama otsuse Sillari kahjuks, kaebab ta otsuse edasi.

"Ega Sillar ei jäta seda, juhul kui otsus peaks tulema talle negatiivne," ütles Aavik.

Samas ei osanud Aavik öelda ka, mis peaks saama siis, kui halduskohus peaks Sillarile õiguse andma.

Aaviku sõnul on viimasel ajal saanud üsna tavaliseks, et kõik, kes aukohtu otsusega rahul ei ole, kaebavad selle kohtusse edasi: "Aga see on ka nende põhiseaduslik õigus vaielda."

Enim pöörduvad kohtusse kinnipeetavad, kes esitavad aukohtule kaebusi oma kaitsjate kohta, ent tendents on levinud ka advokaatide endi seas.

"Viimasel ajal on neid juhuseid ikka rohkem kui ühe käe või kahe käe näppudel suudaks üles lugeda," tõdes Aavik.

Sillar: aukohtu otsus on üdini vale

Sven Sillar kommenteeris ERR-ile, et ta kaebas otsuse edasi, sest ei pea trahvi põhjendatuks: "See aukohtu otsus on üdini vale."

Sillari selgitusel tunnistas advokatuuri aukohus tema advokaadibüroos tehtud läbiotsimise seaduslikuks ja kehtivaks, kuigi see olevat otseses vastuolus korduvate kohtuotsustega, millega kliendisuhte pinnalt ei tohi advokatuuribürood läbi otsida, mistõttu ongi ta trahviotsuse kohtus vaidlustanud.

Sillari sõnul tuvastas prokuratuur kliendi ja tema lähedaste väidetava kirjavahetuse, kui kuulas pealt advokaadi ja kliendi telefonikõnet, milleks neil õigus puudus ja selle olevat ebaseaduslikuks tunnistanud ka advokatuuri aukohus. Seetõttu oli läbiotsimise aluseks ebaseaduslikult pealt kuulatud kõne, mis teeb ka läbiotsimise tulemuse ebaseaduslikuks. "Läbiotsimisel leitud materjalid ei ole kohtukõlblikud," teatas Sillar.

Advokatuuri aukohus märkis oma otsuses, et Sillar ei ole neile teadaolevalt vaidlustanud advokaadibüroos toimunud läbiotsimise seaduslikkust uurimiskaebemenetluses ja seega väited nimetatud toimingu õigusvastasusest võivad olla õiged, kuid seda ei ole käesoleva ajani seaduses ettenähtud korras kontrollitud. Nimelt on advokaadil kui menetlusosalisel õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.

"Seega ei saa advokaat olukorras, kus ta ei ole oma õigusi ise kaitsma asunud ja tema hinnangul tema õigusi rikkuvat menetlustoimingut seaduses sätestatud korras vaidlustanud, tugineda väitele, et tegemist on ebaseadusliku toiminguga kogutud teabega. Aukohtu otsuse tegemise ajaks on tegemist advokaadi paljasõnalise, kogutud tõenditele mittevastava seisukohaga. Aukohus jätab lahendi tegemisel arvestamata jälitustoimingutega kogutud teabe, sest aukohtul puudub käesoleval ajal võimalus läbiviidud jälitustoimingute seaduslikkuse hindamiseks. Samas läbiotsimise käigus kogutud ja asitõendiprotokollis fikseeritud teave on piisav, et lugeda distsiplinaarsüüteo toimepanemine advokaadi poolt tuvastatuks," leidis aukohus.

Sillari sõnul peab advokatuuri aukohus edastama kohtule oma seisukoha maikuus, misjärel saab kohus asuda otsust tegema. Kas ta selle endale ebasobivaks osutumise korral edasi kaebab, ta praegu ei mõtle: "Mina austan Eesti Vabariigi kohtuotsust. Enne ei oska ma seda ütleda, kui see otsus on käes."